Teine on esindatud kiirtena levivate suure liiklusega peatänavatena nagu Riia, Raatuse ja Peterburi-Vene tänavat. 10 Joonis 2 Tartu äritänavate levimine ja asend linna tänavastikus. Punane täpp tähistab praegust Tartu kaubamaja ja lilla täpp uut Taskut. 11 Tartu linnasüdame ärilist iseloomu ja erinemist linna välisosadest kui ka lahkuminevaid jooni city keha ja jäsemete vahel annavad kõige paremini edasi järgmised tabelid. Sajaprotsendiliselt asuvad city-kehas pangad ja pangakontorid, kuld- ja hõbeasjade kauplused, pandimajad jne. Tabel 2 City-keha iseloomustavate äride ja ettevõtete % levimine. City-kehas City- Ülds Väljaspo Liik: % jäsemeis % e: ol:
dramaatilisele arengule. Vermeeri võlub rahulikult voolav elurütm, kus ta ka sellistele het- kedele, kus midagi ei toimu, annab erilise tähendusrikkalt lüürilise kõla. Kunstniku parimad teosed on loodud 1650-ndate aastate teisel poolel ja 1660-ndatel aastatel. Kuna Vermeer tavaliselt oma teoseid ei dateerinud, siis nende kronoloogiline järjestamine on jäänud hilisema aja ülesandeks. Mõnegi töö täpsema valmimisaja kohta esineb vaieldavaid ja lahkuminevaid andmeid. Kuid see puudutab rohkeni kunstniku loomingu ajalist arengut, toomata endaga kaasa olulisi muudatusi tema teoste kunstilisse hinnangusse. Enamikul juhtudel on modell neil maalidel asetatud otseselt aknast langeva heleda valguse kätte. Valgus on üks peamisi komponente, mis Vermeeri inimkujudele annab plastilise ilmekuse ning mis tema interjööridesse elu toob. Seejuures ei käsuta kunstnik valguse kujutamisel mingeid erilisi maalilisi efekte
Peisistratose ajal. Lõplik redaktsioon sel kujul, nagu need eeposed on meieni jõudnud, kuuluvat Aleksandria teadlastele. Pärast Wolfi teose ilmumist jagunesid Homerose küsimuse uurijad kahte leeri: volfraanideks ehk analüütikuiks, kes rõhutasid seisukohta, et Homerose eeposte üksikosad kuuluvad eri laulikuile, ja unitaarlasteks, kes esindasid nn. ühtsuse teooriat ja pidasid Homerost eeposte ainsaks autoriks. 19. saj. esimesel poolel kujunes analüütikute seas omakorda lahkuminevaid seisukohti. Kõige radikaalsem oli analüütikuist nn. väikelauludeteooria looja K. Lachmann, kes ,,Iliase" analüüsi põhjal jõudis otsusele, et see eepos koosnevat 16 iseseisvast lühemast laulust mõningate vahelauludega, mis on seose loomiseks sisse kiilutud. Nn. kompilatsiooniteooria eitas seevastu vaadet, mille kohaselt Homerose eeposed kujutavat endast üksteisest sõltumatute eepiliste laulude mehhaanilist ühendust, ja
1877 tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadustikud 1873.a sai Reichstag ülesande hakata ette valmistama uut tsiviilseadustikku, selle ettavalmistuskomisjon alustas tegevust 1874. aastal. Komisjoni juhtis Bernhard Windsheid, juhtivaid pandektiõiguse tundjaid. Ülejäänud komisjoni liikmed olid samuti juristid, enamus neist lähedased pandektiõiguslikule suunale. Pandektismi suhtuti kui suurde autoriteeti, mistõttu esitati ka praktilisest õiguselust lahkuminevaid seisukohti. Komisjon töötas suletud uste taga. Töö saadi valmis 13 aastaga, s.o 1887. aastal. Enam kui 4000 täiskirjutatud lehekülge hõlmav tulemus avaldati ja anti avalikule kriitikale vaagimiseks. Kriitikat oli ohtralt. Kavandi keel oli nii teaduslik ja raskestimõistetav, et tavalisel inimesel polnud suuremaid eeldusi selle mõistmiseks. Lõpmatul hulgal oli viitamist teistele paragrahvidele, küll ette-, küll tahapoole.
annaabi.ee 
