öelda, siis ei saa neid üldjuhul kunagi pinnapealsuses süüdistada. Elu koosneb seevastu suurel määral pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, millel pole väärtust. Seetõttu ei saa see kunagi sajaprotsendiliselt täiuslik olla. Looming kajastab alati kellegi ideaale ning unistusi, niisiis on teatud mõttes ülimuslik - ideaalid on teetähised, mis inimest tõeni juhivad. Ühiskonna ebatäiuslikkusele viitavad aga ideaalide lahknemised ning indiviidide võimetus neid täide viia. Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline tegur elu mõtestamisel. Kõik kunstiteosed on tehtud tunnete järgi. Nendega väljendatakse oma mõttelaadi ja nägemust, ja isegi suheldakse teistega. Kunst peab kedagi või midagi mõjutama, muidu seda lihtsalt ei eksisteeriks. Kuulus maalikunstnik Leonardo da Vinci kujundas ja viimistles oma suurteose Mona Lisa naeratust mitu aastat. Nii pühendunult kopeeris ta seda nii kaua
Näiteks põhilised meedia tegevuse piirid on sätestatud paragrahvis 45, mis sõnab: ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks...Tsensuuri ei ole." Niisiis ei ole meedial lubatud tegutseda piirideta, sellest tulenevad mõned lahknemised tegelikkusega. Lisaks seaduste järgimise kohustusele lasub meediategelastel vastutus, sest mõned faktid võivad olla ebasündsad või Eesti riigile kahjulikud. Näiteks Pronksiööl, toetudes Ilmar Raagi arvamusloole, oli meedial suur vastutus. Nimelt, et mitte olulist luureinfot vaenlasele ära anda, pidid nad säilitama kainet mõistust. Ilmar Raagi arvates oli see oluline, kuna Eesti
pinnapealsuses süüdistada. Elu koosneb seevastu suurel määral pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, millel pole väärtust. Seetõttu ei saa see kunagi sajaprotsendiliselt täiuslik olla. Looming kajastab alati kellegi ideaale ning unistusi, niisiis on teatud mõttes ülimuslik ideaalid on teetähised, mis inimest tõeni juhivad. Ühiskonna ebatäiuslikkusele viitavad aga ideaalide lahknemised ning indiviidide võimetus neid täide viia. Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline tegur elu mõtestamisel. Ühiskonna üldine eetiline tase on aastasadade jooksul tugevasti langenud. Lääne tsivilisatsioon ning selle alustala kapitalism on teinud võimalikuks materiaalsete objektide, välise ilu ning edukuse kultuse. Inimliku võrdsuse, helduse ja austuse hind on kujunemas üha väärtusetumaks, sest see ei too kaasa silmnähtavat kasu ega toida inimlikku egoismi
on leitud, et paljud rahvad võivad olla tunduvalt kauem ühel paigal. Soomeugrilaste juures on välja tuldud hoopis teistsuguse mudeliga. Soomeugrilaste uus teooria Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termine) kui jää siit taandus, siis soomeugrilased asusid laiali (see rahvastik, kes asustas kogu jääst vabanenud ala). Seda võib kujutada põõsana, et ühest kohast lähevad kõik harjud korraga laiali ja seejärel tekivad lahknemised/hargnemised. Arheoloogid on hakanud seda nimetama kiviaegseks üheks suureks rahvastikurändeks. Kunda kultuuri elanikud tulid siia elama ja jäid siia domineerima. Korinjaki kultuuri ajal olid siin levinud ka neandertallased, kuid neid oli vähe ja nad elasid vaid mõnedes piirkondades ja surid õigepea välja. Tol ajal pidi siin olema mingi Eurooplaste kultuur, kuid seda mis rahva esindajad nad olid, on väga raske kindlaks teha. 22-20 000 aastat tagasi oli kliima jälle
Kui liikide sugupuu on teada, saab retsentsete liikide käitumise võrdlemise abil rekonstrueerida selle tee, mida mööda toimus mingi konkreetse käitumise areng fülogeneesi käigus. Parsimoonia printsiibiga saab kindlaks teha, et kui alaliikidest kaks on herbivoorid ja üks karnivoorid, siis mis toitumisega oli esivanem. 15. Displeide evolutsioon. Displeide evolutsiooni on uuritud peamiselt kahel erineval tasandil: (a) suuremad lahknemised perekondade sugupuu tasandil (b) väiksemad muutused liikide lahknemisel 16. Näiteid loomade sugupuude rekonstrueerimisest käitumuslike displeide alusel. Kuna displeid on harilikult väga keerukad, siis on vähetõenäoline, et samasugune displei tekib evolutsiooni jooksul sõltumatult kahel korral (parsimoonia printsiip). Siit sugupuude koostamise põhiidee: - kaks liiki, kellel esineb mingi ühine keerukas käitumuslik displei, on omavahel sugulased
Praeguseks on tegemist poliitikuna. Tema kirjandusrollist väljaastumine ei tähenda kindlasti kirjandushuvi kadumist. Huvitav on ka see, et ta ühsna järjekindalt on uue sajandini välja kirjutanud kirjanduskriitikat (olles ise minister). Samuti jätkas ta ka luule tõlkimist. Kirjandushuvi pidevus on kindlasti olemas. Ta sünnib 1942. aastal Paul Rummo peres. Paul Rummo puhul tuleks rõhutada seda, et hilisemas eas tegeles ka kirjanduse uurimisega. Siin tekivad ka huvitavad kattumised ja lahknemised poja ja isa vahel. Noorele Rummole pakub huvi Visnapuu loome. Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib
annaabi.ee 
