Quot homines, tot sententiae. Nii palju inimesi, nii palju arvamusi See ütlus kehtib elus kõigi valdkondade kohta. Igal inimesel võib olla oma arvamus. Need omakorda viivad meid tülide ning lahkhelideni, sest igaüks tahaks, et peale jääks just tema arvamus. Niimoodi vaieldes ja kompromisse luues ongi üles ehitatud meie praegune ühiskond. On välja kujunenud erinevad moraalireeglid ja tavad. Kuid aja jooksul inimeste arvamused muutuvad ning seepärast ei lõpe vaidlemine ning konkureerimine kunagi. Selle kohta võib näiteid tuua ka filosoofiast. Näiteks vaidlesid Kreeka loodusfilosoofid algaine üle. Thalese arvates oli selleks VESI, Anaximandros pidas algaineks APEIRONIT,
See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud Saksamaal ja USAs uute leiutiste kasutuselevõtt, mis tekitas riikidevahelisi suuri erinevusi majanduse edenemises. See viis omakorda suurriikide vaheliste lahkhelideni. Ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul 20. sajandi algul tundus, et liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord on võidukäigul kogu maailmas. Samas olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad ühiskonnad vaevatud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õiguseid suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19
See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud Saksamaal ja USAs uute leiutiste kasutuselevõtt, mis tekitas riikidevahelisi suuri erinevusi majanduse edenemises. See viis omakorda suurriikide vaheliste lahkhelideni. 5 3. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul 19. sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Noor Saksa keiser
ning Asutavas Kogus domineerinud sotsialistid kaotasid seinse juhtpositsiooni. Oma esindatust suurendasid Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühimitused. Erankondade paljusus tähendas seda, et ükski partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt kolm, aga enamasti neli või viis erakonda. Koalitsioonileppe sõlmimisel tehti ajutisi kompromisse, mis mõne aja möödudes viisid omavaheliste lahkhelideni ja valitsuskriisini. 4 Välispoliitika Eesti tuleviku küsimus kerkis rahvusvahelisele areenile 1918.a alguses seoses Saksa okupatsiooniohu kasvamisega ja eestlaste iseseisvumispüüetega. Olles huvitatud Saksamaa kiirest purustamisest, suhtus Antant Eesti taotlustesse heatahtlikult ning 1918.a mais tunnustas nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa valitsus Eestit de facto.
Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väikepartei vahel. Erakondade paljusus tähendas seda, et ükski partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt 3, aga enamasti 4 või 5 erakonda. Koalitsioonileppe sõlmimisel tehti ajutisi kompromisse, mis mõne aja möödudes viisid omavaheliste lahkhelideni ja valitsuskriisini. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11 kuud. Kümnendik alguse suurimaks probleemiks oli Eesti iseseisvuse vastane tegevus. Sellega olid seotud 1)Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid, kes suhtusid eitavalt kõikidesse iseseisvunud väikerahvastesse; 2)baltisaksa parunid, kes igatsesid tagasi endisi privileege ja
See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud Saksamaal ja USAs uute leiutiste kasutuselevõtt, mis tekitas riikidevahelisi suuri erinevusi majanduse edenemises. See viis omakorda suurriikide vaheliste lahkhelideni. ÜHISKONDLIKUD liikumised 20. saj algul. 20. sajandi algul tundus, et liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord on võidukäigul kogu maailmas. Samas olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad ühiskonnad vaevatud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õiguseid suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19
annaabi.ee 
