Keskmine väärtus 1318,9 26 Sisalduse arvutamine: piigi pindala (y) = 1334,9 y = 57,885x – 15,863 x = (y + 15,863) / 57,885 = (1334,9 + 15,863) / 57,885 x = 23,34 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL (kofeiini kontsentratsioon 15x lahjenduses) 23,34 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL ∙ 15 = 350,1 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL (kofeiini sisaldus 1mL-s algses lahuses) Algselt oli 150 mL lahust (teed) 350,1 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL ∙ 150 mL = 52515 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g = 52,515 mg (kofeiini algses lahuses) Kaalutud oli 2 g teed 52,515 mg / 2 g = 26,3 [mg/g]
üldarvu määramiseks. Mõlematel lahjendustel lastakse seista, kuni need tahenevad. Seejärel viiakse tassid inkubaatorisse. Coli-laadseid hoitakse 37º ja mikroobe 22º juures 48-72 tundi. N mikroobide arv millimeetrises vees C kolooniate summa, mis loendati kõikidelt loendamiseks valitud tassidelt n1 tasside arv, mis kulus loendamiseks esimeses lahjenduses n2 tasside arv, mis kulus loendamiseks teises lahenduses d esimese lahjenduse lahjendus faktor KV =102 -3 JV 10 =1 (üldarv)
vesivannis, loksutasin aeg-ajalt. 4. Kontrollisin lahuse pH väärtust universaalindikaatorpaberiga, ei olnud vaja lahust neutraliseerida. 5. Täitsin kolvi märgini külma dest. veega, sulgesin korgiga ja loksutasin. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks: 1. Valmistasin 1,0 mg/ml kontsentrasiooniga glükoosi lahusest 3 lahjendust: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml. 2. Alglahuses ja lahjenduses sisaldub üks ja sama ainehulk: Cst * Vst = Clahj * Vlahj. 3. 0,25 mg/ml lahjendus: pipeteerisin puhtasse katseklaasi 5 ml glükoosi standardlahust ja lisasin dest. vett 15 ml, panin katseklaasi korgi peale ja loksutasin. Sain 20 ml 1. lahjendust. 4. 0,125 mg/ml lahjendus: pipeteerisin katseklaasi 5 ml 0,25 mg/ml lahjendust ja lisasin sellele 5 ml destilleeritud vett, loksutasin. Sain 10 ml 2. lahendust. 5
ülimalt lahjendatiud aineid, mis suuremas kontsentratsioonis kutsuksid esile ravitava 15 haigusega sarnaseid sümptomeid. Homöopaatilised ravimid on tihti nii tugevasti vees või alkoholis lahjendatud, et lahuses ei pruugi sisalduda enam ainsatki raviaine molekuli, kuid homöopaatia praktiseerijate kinnitusel on veel/suhkrul mälu, mis "talletab selles sisaldunud lahustatud ainete informatsiooni". Hahnemann soovitas enamikku ravimeid lahjenduses 30C, mis tähendab, et valmistatakse lahus, mis sisaldab 1 tilga ravitinktuuri ja 99 tilka lahustit, siis võetakse 1 tilk seda lahust ja 99 tilka lahustit ja korratakse protseduuri 30 korda. Tulemuseks on lahus vahekorras 1:1060. Iga korra vahel raputatakse lahust 100 korda eesmärgiga raviainet aktiveerida ehk potentseerida. Patsiendile väljastatakse homöopaatiline ravim tavaliselt väikeste suhkrupillide kujul (Vikipeedia 2009).
annaabi.ee 
