Rahvusvahelised suhted Rahvasteliit Loodi Pariisi rahukonverentsil. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Idee autor oli Ühendriikide president Wilson. Loomise dokumendile kirjutas alla 44,eelkõige võitjate leeri kuulunud riiki. USA selle liikmeks ei saanud.Algul ei võetud sinna ka Saksamaad ja tema liitlasi. Ka Nõukogude Venemaa jäi kuni 1934.a sellest välja. Riigid võtsid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Sellele hoolimata Rahvasteliit ei suutnud sõda ära hoida. Nõrkus seisnes selles, et iga riik võis ise otsustada kas nõustub Nõukogu sanktsioonitaotlustega. Nõukogus aga võeti otsuseid vastu ükshäälselt, seega piisas 1 häälest, et otsus jääks langetamata. Locarno konverents Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa v...
Saksamaa ja Itaalia Itaalia toetasid Francot ning saatsid Hispaaniasse oma vabatahtlikke ja relvastust. Vabariiki toetas NSV Liit aga ka muu maailma avalik arvamus. Toimuvas nähti Demokraatia ja Totalitarismi kokkupõrget. Tuhanded vasakpoolse maailmavaatega inimesed (ka Eestist) läksid vabatahtlikena internatsionaalsete brigaadide koosseisus Hispaania kodusõtta. Sõda lõppes Fancistide võiduga. See sõda oli II maailmasõja eelprooviks, polügooniks kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. 1938-1939 1938 kevadel teravnes olukord Tsehhoslovakkia ümber. Seal oli suur ja mõjukas sudeedisakslaste vähemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp peale tsehhide. Hitlerliku Saksamaa tugevnedes tekkis ka sudeedisakslastel Saksamaaga ühendamist nõudev Natsipartei, mida suunati Berliinist. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusatakse Tsehhoslovakkias taga. Sõjaliselt üsna tugev Tsehhoslovakkia oli valmis end
Viis läbi sõjaväereformi & kujundas elukutselise armee. ei arvestanud Marius varanduslikku tsensust, mis lubas väkke kutsuda ainult piisavalt jõukaid kodanikke, vaid värbas vabatahtlikke ka sõjaväekohustuseta proletaarlaste hulgast. Viimased tuli riigi kulul relvastada. Loomulikult said sõjamehed tava kohaselt riigilt palka. Armee võitlusvõime tugevdamiseks uuendas Marius lahingutaktikat Sulla Liitlassõdade Rooma-poolne juht. Vallutas Marius Gaiuse käest Rooma ja pani aluse diktatuurile. Teostas senati autoriteeti suurendavaid reforme, tõstes selle liikmeskonna 300-lt 600-le. Spartacus Suur gladiaatorite ja orjade ülestõus. S oli endine gladiaator, kes oli ka ülestõusu juht. Esialgu vist üritas oma väed üle Alpide vabadusse viia, aga pärast üritasid hoopis Sitsiiliasse põgeneda.
Marius oli homo novusena nobiliteedi sekka tõusnud ohvitser, kes võitles Aafrikas ning samuti Gallia lõunaosas, kuhu tungisid germaani hõimud. Kui värbas sõjaväge ei arvestanud seisust ning vabatahlikke ka proletariaadi hulgast, kelle lasi riigi kulul relvastada. Kujunes praktiliselt elukutselised palgasõdurid, kes soovisid ise võidelda (vastupidiselt kodanikele, kes soovisid väeteenistusest pääseda). Neile jagati pärast sõda maad. Armee võitlusvõime tugevdamiseks uuendas Marius lahingutaktikat: jagas leegioni, mis koosnes siitpeale ühesuguse raskerelvastusega meestest, kümneks suureks allüksuseks kohordiks (cohors) ja tõstis seeläbi leegioni suuruse ligi 6000 meheni. 102 eKr võitis nii germaanlasi. Kuulsus Gracchuste reformikatsetel ja Mariuse sõjaväereformil tagajärjed: Senati autoriteet osutus vaidlustatavaks. Tõusis rahvakoosoleku (tribuutsete komiitside) osa Rooma poliitikas. Populaarid need, kes enda tahet rahvakoosoleku toel läbi viisid
1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia (Agresiinia). 1936-1939 Hispaania kodusõda, see oli sõda Hispaania Vabariigi kindral Franco vahel, kes juhtis ülestõusnud sõjaväge. Sõda nõudis 1 000 000 ohvrit, Saksamaa ja Itaalia toetasid Francot. - 21 - Nõukogude liit toetas vabariiklasi. Sõda lõppes Francistide võiduga. See oli teise maailmasõja eelproov, polügoon, kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. 1938-Lakkas eksisteerimast Austria riik, mis sunniviisiliselt ühendati Saksamaaga. Toimus Anschluss, mis oli Versailles'i lepinguga oli rangelt keelatud. 1938-aasta aprillis-mais, teravnes olukord Tsehhoslovakkia ümber, kus oli suur ja mõjukas sudeeli-Sakslaste väemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp Tsehhide järel (Slovakkid olid kolmanal kohal). Sudeedi sakslastel tekkis Saksamaaga ühinemist nõudev Natsipartei, mida suunati Berliinist.
annaabi.ee 
