Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi Ratsavägi: ratsavägi, keskmine ratsavägi ja kergeratsavägi 1648 aastal hakkas ratsaväe osatähtsus kaduma Loodi riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing? Joontaktika Jalavägi: eelvägi, peajõud ja järelvägi Jalaväe tiibadele ja jalaväeosade vahele rivistati ratsavägi Süürtükivägi paigutati lahingukorra ette ja tiibadele Jalaväerünnaklöögijõu moodustasid tulirelvadega varustatud jalaväelased. Kogupauk Cullodeni lahing Strateegia:vaenlase territooriumi haaramine ilma ühegi lahinguta Kurnamisstrateegia Ohvitserkond Aadelkond vabastati riigimaksudest, maksid verega Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15. sajandil Itaalias 16.-17, sajandil hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid 19. sajandil oli ohvitserist kujunenud
kroonimisrõivaid. Ratas võeti kasutusele Mesopotaamias 5. aastatuhandel eKr ja arvatakse olevat arenenud pottsepakedrast. See on üks tähtsaimaid leiutisi inimajaloos, kuna see tõi kaasa transpordirevolutsiooni. 3. aastatuhandeks laienes ratta kasutamine itta, rataskaarikusse. Male juured on pärit Indiast. Kindlaid andmeid malest Indias on dateeritud aastaga 570 maj. Üheks veenvamaks argumendiks, miks peetakse just Indiat male hälliks on tõik, et malendid paiknevad vana India armee lahingukorra alusel ja nende prototüüpideks on jalavägi, ratsavägi, sõjavankrid ja sõjaelevandid.
Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa ka tõsiseid muudatusi sõjakunstis. Sõjakunsti moodustavad kaks komponenti: taktika ja strateegia. Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Tulirelvade kasutuselevõtuka sündis ka joontaktika. Tüüpiliseks kujunes olukord kus jalavägi jaotati kolmeks ning asetati viirgudena ühele joonele. Jalaväe tiibadele, vahel ka väeosa vahele, paigutati ratsavägi, suurtükivägi paigutati aga väikeste gruppidena lahingukorra ette ja tiibadele. Rivistamisel asetati külmrelvakandjad keskele ja tulirelvakandjad tiibadele. Lahingus oligi otsustavaks jalaväerünnak, mille löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased, kes pidasid võitlust kogupaukudega. Alalise armee loomisega kogupaukude süsteem kadus. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks.Tsentrumi moodustas jala- ja suurtükivägi, tiivad aga valdavalt ratsavägi. Lahingukord pidi võimaldama tugeva hoobi
Madalmaadest kavatseti veel peale võtta 30 tuhat Hispaania sõdurit ning maabuda Londoni all. Inglise laevastikku juhtis admiral Francis Drake (154596), kelle karjäär algas Hispaania laevu röövinud piraadina. Kaksteist päeva kestsid Inglise kanalis ägedad lahingud. Inglise laevastik hoidis suurtükitulega hispaanlasi piisavas kauguses, takistamaks neid kasutamast seni edu toonud rammimist ja lähivõitlust. Inglise tulelaevad paiskasid segi armaada lahingukorra. 8. augustil 1588 olid hispaanlased lahingu kaotanud. Hispaania laevastiku ülemjuhataja Medina Sidonia hertsog otsustas purjetada tagasi ümber Sotimaa, kus hispaanlaste uueks vastaseks said tormituuled. Alles kuue nädala pärast jõudsid vaevalt pooled laevad Hispaaniasse tagasi, neist omakorda pooled nii tugevalt räsituna, et rohkem nendega merele minna polnud mõtet. ,,Ma saatsin teid inimeste, mitte tuulte ja karidega võitlema," oli kuningas nördinud
annaabi.ee 
