(Nt "Nukitsamehes" on piiriületajad Iti ja Kusti, kes turvaliselt kodust eksivad metsa ja siis algabki sündmustejada) Need, kes piire ületavad, ongi enamasti teose kangelased. Süzeetud on sellised tekstid, kus sündmusi pole (tarbetekstid). Süzeelistes tekstides toimub liikumine erinevate tekstiruumide vahel. Sellistes tekstides on alati mingi põhimõtteline vastuolu (rikkad vaesed, sõbrad vaenlased, haritud harimatud, ahned lahked jne). Loo lõppedes ehk lahenedes muutub lugu sageli süzeetuks. TEGELASED · Liikuvad mitteliikuvad · Tegutsejad (enamasti liikuvad) tegevuse tingijad asjaosalised · Muutuvad muutumatud · Lihtsad (ühe omaduse kandjad)- keerulised · Avatud - suletud (lugeja jaoks) Puhtaid tegelastüüpe esineb harva. II TEKST Teksti abil saab jutustada lugu nii kirjalikult kui suuliselt. Loo tekkimiseks on vaja, et tekst väljendaks sündmusi. Vaja on ka jutustajat, kes lugu pajataks.
Eestis on veel sallivuse arendamise osas pikk tee minna, kuid tehnoloogilised võimalused annavad võimaluse maailma mitmekesisust paremini tundma õppida ja seega sallivusemusklit treenida. See nõuab aga aega. Ei saa loota, et valged inimesed, kes pole kunagi ühtegi mustanahalist inimest näinud, neid kohe sõpradeks peavad. Jääb vaid loota, et areng on võimalikult valutu. Seitse miljardit inimese seas on võimatu totaalselt ära kaotada kassi-koera suhtumist ja ühe probleemi lahenedes kerkib teadupärast asemele uus. Eestis on olukord pigem rahulik. Keskmine eestlane on pigem ateist ja talle ei meeldi ennast teise inimese ellu segada, seega ei huvita teda eriti, kelle poole keegi palvetab ning millist maailmavaadet õigeks peab kuni talle endale midagi peale ei suruta. Nahavärvitemaatika vajab Eestis veel harjumist, sel lihtsal põhjusel, et siin on kogu aeg elanud ainult valged inimesed. Seega tuleb inimestele pisut aega anda ja küll olukord paremaks läheb.
kus valitses mõnda aega rahu ja võidi mõtlema hakata majandusliku endakindlustamise kõrval ka kunstiloomingule, kuid see rahulikum ajastu kestis esialgu ainult lühikest aega ega jätnud tähelepandavamat pärandust järelmaailmale. Peale Karl Suure surma jätkusid sisemised tülid ülevõimu pärast. Alles 1000. aasta ümber saabus rahulikum aeg. Maa rahvastik oli jäänud hõredaks, põllundus ja käsitöö olid laostunud. Olustiku lahenedes algas neil aladel nüüd uus tõus. Rahvastiku arv hakkas kasvama ja kogu ühiskonna tootmisjõud suurenema. See ühiskond toetus väikepõllupidamisele ja sellest tingitud võrdlemisi vabale talupojaseisusele, roomaaegse üksikute kätte koondatud suurpõllunduse asemel, kus töötasid orjad. Sellega ühenduses elustus ka kaubavahetus linna ja maa vahel. Kui suurmõisad valmistasid vajalikud tarberiistad oma töökodades, ei jätkunud väikemaapidajail selleks aega ega jõudu
(emotsioonide mõtete arengule ja muutumisele). 10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud
(emotsioonide mõtete arengule ja muutumisele). 10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud
eraldatud. PILT ehk STSEEN on vaatuse väiksem lõik. Stseeni piiri märgib tegevusaja, -koha või tegelaskonna muutumine. ETTEASTE piiri märgib tegelaskonna muutumine. Ühe etteaste piires on sama tegelaskond ning tegevusaeg ja koht. Etteaste võib kattuda pildi ehk stseeniga. SULETUD VORM on klassikaline näidenditüüp, mida iseloomustavad · endassesuletud lugu (lugu algab sündmuse algusest ja lõpeb intriigi lahenedes); · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus); · aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelas(t)e või teema avamise teenistuses); · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud) SISSEJUHATUSES ehk ekspositsioonis räägitakse enne lavaloo algust toimunud sündmustest, tutvustatakse tegelasi ja taustsüsteemi
annaabi.ee 
