Ringsilindrilise lihkepinna eeldamine nõlva püsivuse kontrollimiseks on :alguse saanud Göteborgi sadamakaide ning Rootsi raudteedel toimunud avariide analüüsi tulemustest (Petterson 1955). Lihtsal juhul, kui on tegemist veeküllastatud ühtlase savipinnasega dreenimata tingimustes ja nõlvale ei mõju välised koormused, saab nõlva püsivust hinnata Taylori poolt antud lahenduse abil. Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod ehk Felleniuse meetod või Bishopi meetod. 9.7.1 Taylori meetod Eeldatakse ringjoonelist lihkepinda (joonis 9.6). Eeldatakse, et nõlva purunemisel eraldub lihkejoonega AB piiratud massiivi osa. Kui lihkejoon on ringjoon, saab eeldada, et lihkuva osa kuju ei muutu. Dreenimata tingimuste korral takistavad nihet joonel AB tekkivad nidususest tingitud jõud. Kui lihkejoone raadius on R, siis joone pikkus on R ja vastuvõetav jõud cu.R
tasapinnalist olukorda ja vertikaalset tsentriliselt mõjuvat koormust. Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud parandusteguritega. Toimunud maalihete analüüs ja teoreetilised uuringud näitavad, et enamvähem ühtlases pinnases on lihkepind kõverjooneline ja paljudel juhtudel lähedane ringsilindrilisele pinnale. Ringsilindrilise lihkepinna meetodiga kontrollitakse nõlva püsivust. Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod ehk Felleniuse meetod või Bishopi meetod. Ringsilindri meetod maalihete arvutamiseks võeti kasutusele pärast Göteburis toimunud maalihet. Peamine põhimõte seisneb selles, et arvutustes võetakse momentide summa võrdseks nulliga. Nõlva püsivuse kontroll ringsilindrilise lihkepinna meetodiga Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod
Pealegi on elu näidanud, et fenotüübi uurimisest lähtunud käitumisökoloogilistel mudelitel on sageli hea prognoosivõime. Mis oleks aga parem tõe kriteerium, kui võimalus teooria põhjal vettpidavaid ennustusi teha! Siiski pole ülearune kutsuda uurijaid ettevaatusele ja soovitada igal konkreetsel juhul valmis olla ka selleks, et evolutsiooniline järeldus, mis on tehtud paljalt fenotüübiliste tunnuste uurimise põhjal, võib olla ekslik. Näiteid probleemide lahendusviisidest Teadlased on leiutanud mitmesuguseid võtteid ülalkirjeldatud probleemidest jagu saamiseks. Vaadelgem seda näidete varal. Tuleme tagasi eespool juba mainitud Clutton-Brocki ja Harvey uurimuse juurde primaatide kodupiirkonna ja toitumistüübi seostest. Nad selgitasid kõigepealt välja iga liigi kodupiirkonna keskmise suuruse, isendite kehakaalu ja keskmise isendite arvu toitumissalgas. Edasi korrutasid nad igal liigil isendi keskmise kehakaalu kilogrammides salga
mõjuva jõuga. Kui koormus saavutab sellise taseme, et nihkepinge 4.3.5 Üldine valem kandevõime arvutamiseks 5.6 Nõlva püsivuse kontroll ringsilindrilise lihkepinna meetodiga kusagil saab võrdseks nihketugevusega, lisandub tihenemisest tingitud Kandevõime arvutamise üldise valemi on andnud Brinch-Hansen....Taolised on Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud vajumisele veel nihkedeformatsioonist põhjustatud paigutus. Alad, kus ka Meyerhofi ja Vesici valemid ja eeltoodutele põhinevad mitmed rahvuslike või ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod. Nõlva püsivust nihketugevus esmalt ammendatakse, asuvad vundamendi serva all. Seal rahvusvaheliste normide valemid. Brinch-Hanseni valem on esitatav kujul kontrollitakse sel juhul järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline
raudteedel toimunud avariide analüüsi tulemustest (Petterson 1955). Lihtsal juhul, kui on tegemist veeküllastatud ühtlase 4 savipinnasega dreenimata tingimustes ja nõlvale ei mõju välised koormused, saab nõlva püsivust hinnata Taylori poolt antud lahenduse abil. Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod ehk Felleniuse meetod või Bishopi meetod. 9.7.1 Taylori meetod Eeldatakse ringjoonelist lihkepinda (joonis 9.6). Eeldatakse, et nõlva purunemisel eraldub lihkejoonega AB piiratud massiivi osa. Kui lihkejoon on ringjoon, saab eeldada, et lihkuva osa kuju ei muutu. Dreenimata tingimuste korral takistavad nihet joonel AB tekkivad nidususest tingitud jõud. Kui lihkejoone raadius on R, siis joone pikkus on R ja vastuvõetav jõud cu.R
annaabi.ee 
