Peamised (perekondliku) konflikti allikad ja võimalikud lahendusstrateegiad Enamik konflikte tekib strateegia ja selge visiooni puudumise tõttu. See omakorda on seotud pereliikmete väärtuste, omamissuhete, uskumuste ja eesmärkide (aeg ja raha) ning ka selgepiiriliste vastutuste lahknevusega. Ühtlasi võib olulisema konfliktiallikana välja tuua probleemid ja vaidlused raha või dividendide investeerimise ja informatsiooni jagamise üle, nt millal rääkida tööalast juttu ja millal perekondlikku. Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjuseid on mitmeid
valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal; elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. 5. Arengudokumendi põhiteemad (valdkond; problemaatika; lahendusstrateegiad) Valdkond: Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Probleem: Teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest Lahendus Pannakse Tööinspektsioonile kohustus teha riiklikku järelevalvet sama ja võrdväärse töö
reegleid on väga vähe Kui tähtsustuvad eelkõige grupi tulemused, siis sagedasti vastuolud kasvavad ning reegleid ja protseduure rikutakse Konfliktide lahendamise viisid Konfliktide maandamisstrateegiad Superordinaarsed eesmärgid Preemiate-trahvide struktuur Strukturaalsed lähenemised Kommunikatsiooni parandamine Altruistlike normide juurutamine Konfliktide lahendusstrateegiad Sild-isikud Arbitraaž Läbirääkimised Reeglid protseduurid Kõrgemad isikud või aukohtud Peamised põhjused organisatsioonide muutmiseks: Puudused organisatsioonide toimimises Rahulolematus Alternatiivsete võimaluste tunnetamine Keskkonnast tulenevad põhjused Teaduste ja tehnoloogia kiire areng Toodangu arengutsükli lühenemine Tööjõu struktuuri muutused
siis omavahel hüve-toomise aspektist võrrelda. Võimalik lahendus Eristada tuleb: · Tegelikke tagajärgi neid saab alles tagantjärele hinnata · Oodatavaid tagajärgi tagajärjed, mille aset leidmist on mõistlik oodata. · Utilitarist võib võtta tegevusjuhiseks: tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. Lahendusstrateegiad teistele vastuväidetele: · "Ja-mis-siis": kui meie intuitsioon selle kohta, mis on õige või vale, läheb vastuollu utilitarismiga, siis see intuitsioon on ekslik. Utilitaristi vastus nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. · Liikuda teoutilitarismilt reegliutilitarismile. Teoutilitarism ja reegliutilitarism
Seega esitatakse nn mõtlemise normid, kirjeldatakse kuidas lahendab probleemi ideaalne mõtleja - Teooria kirjeldab efektiivsemaid heurisikuid - Teooria näitab missugused väliselt erinevad probleemid on struktuurilt sarnased Probleemiruumi teooria kirjeldab kuidas inimesed kasutavad üldisi reegleid (heuristikaid) et vähendada alternatiivsetest lahendusvõimalustest tingitud keerukust Teooria kirjeldab kuidas kogemuse käigus tekivad ja arenevad uued lahendusstrateegiad. Teooria on piisavalt üldine et kirjeldada erinevate ülesannete lahendamist Teooria seletab eelnevate uurimuste tulemusi Probleemiruumi teooria probleemid Suurimaks probleemiks on see et probleemiruumi teooria seletab vaid hästi defineeritud ja teadmiste-vaeste ülesannete lahendamist - Need ülesanded on suhteliselt elukauged. Inimestel puuduvad nende probleemide kohta teadmised ning eelnev lahendamise kogemus. Tavaelu probleemide
annaabi.ee 
