õppida kogemustest. See ei ole lihtsalt raamatutarkus, kitsalt akadeemiline või testidele vastamise oskus. See on laiem ja ka sügavam võime aru saada, mis ümbruses toimub asjadest arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja teha. Et kirjeldada, millest int koosneb, on kaks suunda: mitte-psühhomeetriline (Gardned, Sternberg jt) ja psühhomeetriline traditsioon (mõistmaks int struktuuri; suur hulk erinevaid ül, hulk in lahendab neid, uuritakse lahendamistulemuste vahelisi seoseid-korrelatsioone; andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid.
õppida kogemustest. See ei ole lihtsalt raamatutarkus, kitsalt akadeemiline või testidele vastamise oskus. See on laiem ja ka sügavam võime aru saada, mis ümbruses toimub asjadest arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja teha. Et kirjeldada, millest int koosneb, on kaks suunda: mitte-psühhomeetriline (Gardned, Sternberg jt) ja psühhomeetriline traditsioon (mõistmaks int struktuuri; suur hulk erinevaid ül, hulk in lahendab neid, uuritakse lahendamistulemuste vahelisi seoseid-korrelatsioone; andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid.
Tänapäevastest teoreetilistest käsitlustest võib kõige täiuslikumaks pidada Carrolli kolmeastmelist intellekti struktuuri mudelit, mis eristab inimese intellektis kolme kihistust: üksikvõimeid, grupivõimeid ja üldvõimekust. 6. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9
põhineb kristalliseerunud intelligentsus võimel meelde jätta, talletada ja mälust ammutada teadmisi ja oskusi. - G faktor - Kõige lihtsama ning ilmselt ka kõige populaarsema seletuse järgi peegeldab g inimeste erinevusi mingis fundamentaalses närvisüsteemi omaduses. Selleks omaduseks võib olla näiteks informatsiooni levimise kiirus ja/või efektiivsus. Teisisõnu, selle seletuse järgi on g – spetsiifi liste vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamistulemuste kovariatsioon; - Kahaneva tulemi seadus tähendab kahaneva tulemi seadus seda, et mida suuremaks kasvab üldine vaimne võimekus, seda väiksem osakaal on g-faktoril. Kõrge vaimse võimekusega rühmades on võimekuse muster mitmekesisem kui madala IQga rühmades. - Peavoolust kõrval seisvad intelligentsuse struktuuri käsitlused - Garneri mitmese intelligentsuse teooria: 7 intelligentsuse vormi
· Võibolla on asi lihtne: kõik vaimset pingutust nõudvad tegevused on taandavad ühele väga üldisele võimele · Või tuleb rääkida paljudest üksteisest sõltumatutest vaimsetest võimetest? Võimalused neile küsimustele vastata · Mitte-psühhomeetriline traditsioon nt Gardner, Sternberg · Psühhomeetriline traditsioon: koostatakse suur hulk väga erinevaid vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid, hulk inimesi lahendab neid ülesandeid ning uuritakse erinevate ül lahendamistulemuste vahelisi seoseid (korrelatsioonid) Psühhomeetriline lähenemine Peamiseks eesmärgiks on mõista ja uurida intelligentsuse struktuuri. Kas on olemas üldine vaimne võimekus või koosneb see spetsiifilistest? Struktuuri uurimine põhineb korrelatsioonil (tunnuse koosmuutuvuse mõõt, -1 ... 0 ... 1) Andmekogumiseks kasutatakse üldjuhul traditsioonilisi ("paber-pliiats") intelligentsusteste (IQ) ja võimete struktuuri uurimiseks faktoranalüüsi. Charles Edward Spearman 1904
annaabi.ee 
