Loo õppimiseks meeleolu; 2.Loe meeleoluga; 3.Meenuta loetud teksti kasutamata; 4.Korrigeeri meenutatut sellesse süvenedes; 5.Laienda teadmisi omaalgatusliku uurimisega; 6.Korda eksimusi põhjustanud kohad üle. Mudeli omandamiseks tuleb meelde jätta nii läbitavad põhietapid kui ka konkreetsed tegevusoskused. 5.Probleem- ja tüüpülesannete olemus. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemüleannete lahendamisoskuste õpetamissõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi
3. Teosta planeeritu! Niipea kui tegevusplaan on formuleeritud, vii see täide, kontrollides, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks korrektselt teostatud. 4. Vaata tagasi! Veendu, et saadud tulemus oleks probleemilahenduseks ja vastavuses kogu olemasoleva informatsiooniga. Kui see nii on, analüüsi tulemust ja selleks kasutatud lahendusviisi, et teha järeldusi, mis võivad osutuda kasulikuks tulevaste probleemide lahendamisel. 12. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalused koolis. Pedagoogilises psühholoogias on palju vaieldud selle üle, kuivõrd on üldse võimalik õpetada probleemide lahendamist. Pessimistid viitavad ülekande piiratusele ja selles tulenevale vajadusele omandada kompetentsuse saavutamiseks tohutul hulgal konkreetseid, kindlasse valdkonda kuuluvate probleemide lahendamise võtteid. Nad ei usu, et on võimalik otseselt õpetada üldisi ülesannete lahendamise viise. Optimistid on veendunud, et
erijuhuna. Algaja käitub kui mehhaaniline tüüpülesannete lahendaja kes paneb arvud etteantud valemisse ise sageli mõistmata mida ta teeb. Professionaal aga alustab lahendamist üldsituatsiooni väljaselgitamisest. Sellele järgneb konkreetsete lahendusviiside otsimine. Lai üldettekujutus probleemist võimaldab tal liikuda ühelt üldistusastmelt teisele. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalusi. Tulemuslik meetod üldise lahendusoskuse arendamisel on osutunud ainevaldkonna ülesannete jaotamine üldtüüpideks ning õpilaste treenimine nende äratundmiseks. Ohtudeks on siin aga see, et tüüpülesannete lahendamise harjutamisel kipuvad õpilased toimima mehaaniliselt- pannes arve valemitesse ilma probleemisse süvenemata. Selleks, et õpilased õpiksid mõistma seda, mida neile on õpetatud ei piisa vaid sellest, et neil lastakse
Veendu, et lõppvastus on õige. Ka see tegevusskeem omandatakse paralleelselt konkreetsete tegevusoskuste ja oma tegevuse jälgimise ning reflekteerimise õppimisega. Õpioskuste kujundamiseks peaks õpetaja jälgima, et õpilased teadvustaksid oma tegevust ja selle otstarvet. Probleemülesanded ja nende lahendamine kui üks õpioskuste avaldusi. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemülesannete lahendamine algab DANSEREAU metoodika kohaselt meeleolu loomisest, Saa aru ülesande nõuetest; Tuleta meelde ülesande
annaabi.ee 
