Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks – tüsedus – koostis – lagunemise aste – segunemine mineraalse kihiga Metsakõdu on reeglina kuni 10cm tüsedune. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (10- 30cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui org aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu metsas sõltub lagunemistingimustest ja varise iseloomust: 1. õhustatus 2. kõdu koostis 3. niiskus 4. temperatuur 5. reaktsioon Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: - fermentatiivsed metsakõdud – viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud – detriitsed metsakõdud – purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt.
seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt klassikalisest mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud. Orgaanilise aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) varise kiirel
Tihedas aunas turba kaevandamine nõuab masinatelt võimsust. Sellistel juhtudel buldooseriga lükatakse turvas laadurini ja see tõstab massi veokile. Laadimisega väheneb turba lasuvustihedus ja võib suureneda ka niiskus, kui sellel ajal sajab. Teiselt küljelt laadimise käigus turvast ka homogeniseeritakse. 22. Turvas on üks nooremaid tahkeid orgaanilisi maavarasid. Selle koostis ja omadused sõltuvad turvast moodustavate taimede liigist ja nende bioloogilisest pü- sivusest ning lagunemistingimustest. Nii nagu iga orgaaniline aine kuumeneb suures koguses hoidmisel, nii ka turvas aunades. Kuumenemine võib lõpptulemusena põhjustada turbaaunade süttimise ja turba kütteväärtuse alanemise. Tootjale põhjustavad turbatulekahjud otsest majanduslikku kahju hävinenud turba näol, millele lisanduvad põlengute kustutamise kulutused. Kulutusi tehakse veel isekuumenemise vähendamiseks aunades. Turba-ettevõtte majanduslikule kahjule liitub omakorda keskkonnakahju
(humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt klassikalisest mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud. Orgaanilise aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). Huumusprofiili nimetused (moder, moor, mull) on kasutusele võetud Taani metsamullateadlase P. E
annaabi.ee 
