Samal ajal tuli jätkata sõda. Eesti sai autonoomia 30. märtsil 1917. · Tagajärjed: Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Patriarhaalne külaelulaad hävis. Uued sotsiaalsed kihid ja struktuurid olid alles kujunemisjärgus. Riigis oli tohutult palju inimesi, kel ei olnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega ka üldse mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid. Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõigi sõda kõikide vastu. Riik jagunes paljudeks väikesteks omavahel vaenutsevateks kooslusteks, olgu need siis kohalikud, etnilised, sotsiaalsed või kutsealased, mis omakorda jagunesid veelgi väiksemateks kooslusteks. Sellele lagunemisele aitasid igati kaasa revolutsioonilised äärmusparteid ja eelkõige enamlased. Nad esitasid loosungi "Kogu võim nõukogudele
* kuberneride ja politsei tegevus oli halvatud*riigis üritasid juhtimist teostada kohalikud omavalitsused, pealinnas Ajutine Valitsus, Petrogradi Nõukogu*V kaksikvõim(Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja Ajutine Valitsus)*eesmärk luua demokraatlik Vene Vabariik*tuli korraldada valimised, võtta vastu seadused ja samal ajal jätkata sõda*uus võim vabastas kõik vangid*vana keisririigi alustugi hävis *inimestel polnud väärtushinnanguid*rev. muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee *RIIGIS OLI PUHKEMAS KÕIKIDE SÕDA KÕIKIDE VASTU* "Kogu võim Nõukogudele!" loosung, mis sai teoks.*veebruarist oktoobrini korraldati Ajutist valitsust pidevalt ümber* armee ülemjuhataja Kornilov- soovis taastada riigis ja armes korra* 25 okt1917haarasid enamlased võimu raskusdeta*Nõukogude valitsus jätkas sihipäraselt vana ühiskonna ja riigi hävitamist*enamlased hakkasid looma Punaarmeed*al 6jan
Linnades tekkisid Soldatite ja Saadikute nõukogud, kõikjal maakondades üritasid võimu teostada maaomavalitsused. Nõukogude tegevust juhtisid algselt mõõdukad vasakpoolsed e sotsiaaldemokraadid e mensevikud .- eesmärgiks oli luua demokraatlik Vene vabariik. Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatiaga ja selle areng peatus ühiskond polnud veel välja kuj ja polnud õigeid arusaamu. Revolutsioon arenes edasi lagunemisprotsessiks riik jagunes omavahel vaenutsevateks osadeks, riigis oli puhkemas sõda kõigi vastu sellele aitasid kaasa vasakäärmuslased e bolsevikud e. kommunistid kes levitasid loosungeid et võim peaks kuuluma nõukogudele. Nad aitasid kaasa erinevate loosungitega millega lubati rahvale maad leiba ja tööd. 25. oktoober 1917 haarasid Petrogradis võimu enda kätte enamlased, loodi punaarmee ja rahvas ei olnud rahul ka nende valitsusega ning puhkes kodusõda Saksamaa
ühiskonnaklass ega -kiht · Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Sõnades muutus Venemaa kõige vabamaks maaks sõdivate riikide seas, samas ei suutnud aga Ajutine Valitsus poliitilist ja riigivõimu stabiliseerida · Tagajärjed: revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõigi sõda kõikide vastu Oktoobripööre 1917 · Põhjused: rahva rahulolematus; nõukogudes kasvas bolsevike populaarsus; sisedistsipliini ja tsentraliseerituse poolest oli bolsevike parteiorganisatsioon teistest erakondadest tugevam, seega teovõimelisem; bolsevikud lõid oma relvastatud salku Punakaarti, mitmes linnas
revolutsiooni läks võim liberaalide kätte, Riigiduuma saadikud moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai vürst Lvov, linnades tekkisid nõukogud. Venemaa oli maailmas kõige demokraatlikum ja vabam maa – vanglad olid näiteks tühjad. Paraku ei sobinud Vene ühiskonna struktuur liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Riigis oli nüüdsest meeletult palju inimesi, kellel polnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid. Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõikide sõda kõikide vastu. Sellele lagunemisele aitasid kaasa revolutsioonilised äärmusparteid, eelkõige enamlased. Nad lubasid kõigile kõike – maad, rahu, õiglust jms. 25. oktoobril (Oktoobrirevolutsioon) haarasid enamlased Petrogradis võimu raskusteta, kuna Ajutist Valitsust ei toetatud ei paremalt ega vasakult. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Enamlased Eestis, Oktoobrirevolutsioon
annaabi.ee 
