Anaeroobne lagunemine- mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine, aeglane protsess PÕLLUMULLAS AEROOBNE KUI ANAEROOBNE LAGUNEMINE PARALLEELSELT. SÕLTUB VEEREŽIIMIST JA FÜÜSIKALISTEST OMADUSTEST. Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremine lagunevad veeslahustuvad süsivesikud( suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin Niiskusest lagunemiskeskkonnas Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs Temperatuurist Temperatuuri tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp 20-35 kraadi Mulla reaktsioon Happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid
Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. 2. Orgaanilise aine koostisest -Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. -Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel 3. Niiskusest lagunemiskeskkonnas -Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist -Temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemisekiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20... 35ºC. 5. Mulla reaktsioonist -Happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis- keemilistest tingimustest
kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on vahadest tekivad mitmesugused bituumid. huumus tugevamini, võrreldes määrab taimede saagikuse. Taimed on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest 3. Niiskusest liivmuldadega. suutelised mullast omastama ainult tetud osa pärineb ka loomade ja mikroorganismide lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid jäänustest. taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui Orgaanilise aine tähtsus ja mõju (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on olemas küllaldane õhu juurdepääs. mulla omadustele, protsessidele.
Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1. Õhustatusest ehk aeratsioonist: Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid. Kiire lagunemine; Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. 2. Orgaanilise aine koostisest kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. 3. Niiskusest lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20...35ºC. 5. Mulla reaktsioonist happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest
· Rasvad lagunevad nii bakterite kui seente mõjul. Aeroobsetes tingimustes tekivad esmalt glütseriin ja rasvhapped, mis edasi lagunevad süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobsetes tingimustes lagunevad halvasti ja moodustavad nn. bituume. · Vaigud, vahad ja parkained, olles enamasti bakteritele mürgiks, lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, vahadest tekivad mitmesugused bituumid. 3. Niiskusest lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20...35ºC. 5. Mulla reaktsioonist happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest näiteks
kõige aeglasemalt ligniin (varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest) b) Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste ( N sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25-30%) korral osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2, H2O ja NH3. 3. Niiskus lagunemiskeskkonnas Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni kuni on olemas küllaldane õhu juuredpääs. 4. Temperatuur Temperatuuri tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp. on 20-30 kraadi. 5. Mulla reaktsioon Happelises keskkonnas on lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid 6. Mulla füüsikalised, keemilised ja füüsikalis-keemilised tingimused
annaabi.ee 
