Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduv kasutatakse vaid murdosa. Kui aga hakata uurima, kui kiirelt plastikkotid lagunevad, siis on vastus üsnagi šokeeriv. Plastikkotid lagunevad 700-1000 aastat ja mõnel juhul need ei lagunegi. On palju inimesi, kes taaskasutavad poest ostetud plastikkotte aga on ka palju inimesi, kes neid ei taaskasuta ja lihtsalt loodusesse viskavad. Selline kilekottide maha loopimine tekitab aga väga suurt kahju looduses elavatele loomadele. Plastikkotid tekitavad loomade seas huvi, kuna need on valged, läikivad ja krõbisevad. Kokku sureb igal aastal ca 1 miljon looma ja lindu kilekotijäänuste allaneelamise tagajärjel. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates
kirjutada sellise reklaamijutu, nagu tahab." Tervemaja müüb puitkiust, kanepist, tselluloosist soojustusmaterjale, kipskiudplaate, hingavaid auru- ja õhutõkkeid ning muid ökoloogilisi üldehitusmaterjale. "Tootevalik on lai, mõnda on eriti lihtne kasutada. Näiteks Steico toodetega saab põhimõtteliselt maja valmis seest vaja katta sisevooderdisega ja väljast katta näiteks profiillauaga. Lisaks ei ole see kahjulik nagu mineraalvill, mille kiud lähevad kopsudesse ega lagunegi seal. See on samamoodi vähkitekitav nagu asbest, mis on küll keelatud, aga Eestis ei pea ju pakile kirjutama, et tegu on asbestiga." Mineraalvillade miinus on veel see, et need ei seo niiskust: lasevad küll auru läbi ega niisku see tähendab, et ei ima niiskust, kuid märguvad. "Samamoodi on niisketes tingimustes hallitusoht kipskartongiga. Hallitusseened on väga kahjulikud." Puitlaastplokk nagu lego
ookeani prügilaama (ka Vaikse ookeani prügikeeriseks nimetatud) pindala – kahe Texase osariigi suurune, 90% sellest plastik (3,5 milj tonni). Prügikeerises tekivad valguse toimel ka väikesed plastikuosakesed, mis satuvad erinevate mereorganismide toidulauale ja kuhjuvad toiduahelas. Paraku jääb suur osa neist vette hõljuma ja kattub vetikatega ning ka merevee madal temperatuur ei soodusta edasist lagunemist. Plastiku molekul kui selline ei lagunegi, polümeer võib küll lüheneda, aga metabolismis seda keegi ei kasuta. [3] Üheks probleemi lahenduseks on bioplastikute kasutamine. Bioplastik laguneks kergemini ja toota saaks seda ka taastuvatest allikatest.[2] Lühikest aega kasutatavad tooted võiksid olla biolagunevast materjalist.[4] Kuid tegelikult sellist meterjali kasutatakse harva, ja selleks on mitu põhjust. Praegu on selle kasutuselevõtu põhiliseks takistuseks hind.
1982. aastal müüdi kilekotte suurimates kaubanduskeskustes. 2002. aastaks oli polüetüleenkotide kogus hinnanguliselt 4-5 triljonit tükki aastas. 1.2 Kilekottidega kaasnevad ohud keskonnale Kilekottide äraviskamine saastab keskkonda ja süvendab laialtlevinud probleeme, mis on seotud prahiga veekogudes, ohustades vee ökosüsteeme kogu maailmas. Kõige tavalisemad kilekotid, mida toodetakse naftast, lagunevad 700-1000 aastat. 1 Ebasoodsates tingimustes (vees) need ei lagunegi. Kilekotid lagunevad väiksemateks tükkideks, jagades aja jooksul mürgiseid ühendeid. Maailma meredes on sellised kohti, kus plastikut vees on rohkem kui planktoni. Selline olukord on näiteks Vahemeres. Miljonitest tonnidest ujuvast prügist on ligi 80% plastik. Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70% vajub põhjale. Ülejäänu jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.2
http://www.maaleht.ee/news/video/varia/video-vaata- mis-tagajargi-pohjustab-vette-visatud- ramps.d?id=65707064 video 3:54 Kõige tavalisemad kilekotid, mida toodetakse naftast, lagunevad 700-1000 aastat. Ebasoodsates tingimustes need ei lagunegi. Inimesed, mida te teete!!! Kontrolli, kas nn biolagunev kott on ikka 100% taimsetest polümeeridest koosnev. http://vimeo.com/midway/midwayfilm 3:54 Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust.
annaabi.ee 
