Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali. Tänapäeval kasutatakse enim bokmali, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstintutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19- st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste
peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui
Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam 3 kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb
Riik Riigikord Norras kehtib parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia.Riik on demokraatlik, seega on võimu allikaks rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi (Storting), vallavalitsuste, ja maavolikogude (fyllkesting) valimistes. Norra praegusel kuningal, Harald V-l, puudub poliitiline võim. Storting Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib pärast parlamendivalimisi välja ühe neljandiku saadikuid, mis moodustab Odelstingi. Ülejäänud liikmed moodustavad Lagtingi, mis jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks. Kumbki koda peab oma istungeid eraldi. Parteid Enamik praegu Norra poliitikas domineerivatest erakondadest on olnud parlamendis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi nende valijate lojaalsus on vähenenud, mille põhjuseks on tugev parteidistsipliin
on kakskeelne riik. Bokmål kui ka nyrosk on olnud alates 1885. aastast ametlikult võrdses seisundis. Nyroski räägitakse kõige laiemalt maa lääneosas ning lõuna- ja idapoolsetes keskorgudes. Norra vanimat vähemuskeelt, saami keelt, räägib ligi 20 000 inimest. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti
monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik: võimu allikas on rahvas (võrdõiguslikud kodanikud) ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi, maavolikogude (fylkesting) ja vallavalitsuste valimistes. Kuningas Kuningal puudub poliitiline võim. Praegune Norra kuningas on alates17. jaanuarist 1991 on Harald V. Norra parlamendis, Stortingis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast – Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting, ja see valimine viiakse läbi pärast parlamendivalimisi uue parlamendi esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti. Iga koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma spetsiaalse esimehe ja sekretäri. Kumbki
annaabi.ee 
