Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav Võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Nõod Madalad tasandikud Jõgede ja ojade lammid Mikroreljeef keskmiselt mätlik Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%) Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad)
Püsima jäämiseks vajalikud tingimused: Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel... Soo kuivab kokku. Taimed ei saa toitaineid. Haruldased liigid surevad välja. Soode pindala väheneb Eesti madalsood Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad). Liigirikkaid madalsoid on u. 5 000 hektarit Liigivaeseid madalsoid on 16 00017 000 hektarit. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%). Kaitse Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus. Kaitseala on väga oluline vee ja soolinnuliikidepesitsus ja peatuspaik. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, ning seovad 25 30% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline. Eestis on madalsoona kaitse all näiteks Tuhu soo. Toiduvõrgustik
muutub madalsoo turvas hapniku-, vee- ja toitainetevaesemaks ning taimed võivad hukkuda. · Kui taimed hukkuvad, siis kaovad ära ka soos elavate lindude pesad. Näiteks Soo-loorkull ehitab oma pesa kõrgesse rohtu, madalatesse põõsastesse või pilliroosse. · Kui inimesed kuivendavad madalsoid, siis tekivad harimiskõlblik põllumaa ning heinamaa. Soo-loorkull Osakaal Eesti looduses Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse. Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. Madalsoodele sai hukatuslikuks metsa ja põllumajanduskuivendus. Kõige olulisem taastada mitte rabasid, vaid just enim kannatanud madal ja siirdesoo elupaiku. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, seovad 2530% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega
Fourth level troopikani Fifth level Soorohkeimad alad on Kanada ja LääneSiber Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast Click to edit Master text styles Second level Madalsood moodustavad Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fifth level Kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoode vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad
MADALSOO . Madalsoo üldiseloomustus Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed Kujunevad veekogude kinnikavamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoo jaguneb 4 rühma toitmiselt 1). õõtsiksood 2). luhasood 3). allikasood 4). nõosood. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole Suhteliselt liigirakas ala PILDID MADALSOOST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
tirdilisi, lehekirbulisi, kärbseid, sääski, ämblikke. Loomadest jalutavad läbi soo metssiga, põder, jänes, hunt, metskits, uruhiir, karihiir, rebane. Soo-loorkull 2. Asukoht Soid võib leida pea kõikjal maailmas, subarktilistelt aladelt troopikani Maakera soorohkeimad alad on Kanada ja Lääne-Siber. Kuna Eestis on olnud tingimused soode arenguks soodsad, siis on kujunenud suur soode mitmekesisus. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Soo on avatud valgusele. Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega. Soo on ultraviolettkiirgusele ja infrapunasele kiirgusele avatud. Infrapunane kiirgus on väga oluline kõigusoojaste loomadele roomajad
madal •Metsa (küttematerjali küllus) •Allapanuks lihtsam kasutada heina/põhku •Kasvuhoonemajandus suhteliselt hiline nähtus •Turbakeemiatööstus praktiliselt olematu Eestis on soid kuivendatud kõlvikupindade suurendamiseks (~150 a), hiljem ka metsamaaks või lihtsalt “jäätmaadest lahtisaamiseks” (NSVL periood) Probleemid •Projektipõhisus ja kaootilisus (olukord paraneb, toimub alade süsteemne valik) •Soovimatus metsa maha võtta lagesoode taastamisel •Kogukond ei saa aru soode taastamise teemast •Kogemusi vähe •Teadusmahukas, nõuab eeluuringuid ja pärast seiret •Dilemma –kõdusoometsadest soo taastamine –metsis ja metsaelupaik vs soo •Taastumine algab siis, kui taastamistegevused lõppevad, see on väga pikk protsess •Taastamistegevus on mastaapne, peamiseks kriteeriumiks on maaomand ja maaomanikud ning nende luba. Taastamine võimalik peamiselt riigimaal.
kesktoitelised. Luhasood paiknevad jõgede üleujutusaladel, harvemini suurte järvede ääres, ning toituvad tulvavetest, olles seega rohketoitelised. Allikasood on enamjaolt väikesed, sest paiknevad surveliste põhjavete avamusaladega nõlvade jalamil või veekogude kaldail. Nende toitumus oleneb põhjavete karedusest. Nõosood on kõige tavalisemad madalsood. Jagunevad lubjarikasteks ja lubjavaesteks nõosoodeks. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku.