vähe, kuid nii kaldal kui ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2007). 3. Liigid looduskaitsealal Meenikunno looduskaitseala on liigiliselt väga mitmekesine. Leidub palju selgroogseid, selgrootuid ja taimi. Lisaks tavapärastele liikidele, pohlad, mustikad, seened, jõhvikad, leidub looduskaitsealalt ka kaitsealuseid liike. Rabast leidub mitmeid kaitsekategooria esindajaid. Esimene neist on rüüt (PLUVIALIS APRICARIA) elutseb Eestis lagerabadel. Pesitseb lagedatel peenar-älves-rabadel. Pesa rajab turbasamblamättale madala puhmastaimestiku varju süvendatud lohku (Renno, 1993). Liigi käekäiku mõjutavad looduslikud tegurid. Sookurg (GRUS GRUS) on Eestis üldlevinud haudelind, kes eelistab pesitsemiseks inimestest vähekülastatavaid lagedailmelisi madal- ja siirdesoid ning älverabasid. Pesa rajab lamedale mättale, keset tümapinnaselist rabaosa, madalsool hõreda pilliroo või põõsarindega aladele (Renno, 1993). Suurkoovitaja
Õlleteol oli sookail humala asendajaks. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 22 ). Sookailu tugev lõhn peletab putukaid. Taime pungad on toiduks rabapüüle. Rabamätastelt saab marju korjata: murakaid, mustikaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. Seeni leidub siin samuti. 8 3. MUKRI RABA LOOMASTIK Mukri raba pakub toitumis-, puhke- ja pesitsuspaiku mitut liiki lindudele. Kõige arvukam liik on metskiur. Eelkõige lagerabadel pesitseb rüüt. Mukri rabas pesitseb umbes 10 - 15 rüüdipaari. Siin võib kohata tetre, sookurge, mudatildrit, heletildrit, hallõgijat, koovitajat. Et need linnuliigid säiliks, tuleb tagada nende pesade ohutus ja selleks on vajalikud just varjulised sood ning rabad. Laugaste arvukaim veelind on sõtkas. Rohkesti on laugastes ka kalakajakaid, linavästrikke, sinikael-parte. Märjemates paikades toimetavad kiivitaja, sookiur, punajalg-tilder
Häälekatel madukotkastel on pea nagu kakkudel, silmad kollakas-oranzid ja suured. Lennupildis saab teda kergesti ära tunda tema heleda kõhupoole järgi. Tiivad on laiad ja paindlikud ning sabal on 3-4 tumedat vööti. Saba on kitsa tugeva tagaservaga ja vägagi kokkusurutud. Sageli võib segamini ajada kalakotka või hiireviuga, kuid lähemalt vaatlemisel erinevad. Toitumine Põhitoiduks on roomajad-rästikud ja aurusisalikud. Oma saaki püüab ta avamaastikel- lagerabadel, niitudel, liivikutel, põlendikel, raiesmikel ja luhtadel. Samuti võib madukotkas püüda ka jäneseid. Pesitsemine Erinevalt teistest kotkastest ei pesitse madukotkas mitu aastat ühes pesas. Igal aastal ehitab uue pesa. Tema pesa on väga väike ja esmapilgul sellele peale vaadates ei arvaks, et ükski lind sinna võiks ära mahtuda. Eesti suvi on liiga lühike madukotka edukaks pesitsemiseks, mille tõttu ka madukotkast tihti ei kohta Eestis. Tavaliselt munetakse üks muna ja mai keskel
seda vaesemaks ta jääb. Teadaolevalt elab Puhatul kahte liiki kahepaikseid ja roomajatest 4 liiki kõik on kaitse all. Veel elab 49 imetajat, neist 40 on pisiimetajad, 3 puhul on tegemist poolveeliste imetajatega ja 6 suurimetajat. Ka siin võib leida kaitsealust lendoravat ja lisaks saarmast. Veel leidub soostikus Euroopas haruldaseks muutunud kobras, hunt, karu ja ilves. Veel leidub metssigasid ja lagerabadel võib kohata põtru. Metsasematel aladel tegutseb ka rebane. [], [], [] Joonis 15 Euroopa kobras ( http://miksike.ee/docs/referaadid2005/euroopa_kobras_evelin.jpg ) Joonis 16 Saarmas ( http://bp1.blogger.com/_CJcdwl7jVaU/RwB2f3v4MAI/AAAAAAAAAPk/FfoV57r_j7E/s1600-h/otter_large.jpg ) Linnustik Puhatu soostik on koos Muraka soostikuga üks väärtuslikemaid linnualasid. Alutaguse suured siirdesood on linnurikkamad kui rabad, kuid linnud pole levinud siin ühtlaselt. Enamasti on
annaabi.ee 
