toetuvalt, b) sfääri- listel tugiplaatidel, c) polümeeriga kaetud metallrõngastel: 1- plastmassrõngas, 2- polt, 3- seib, 4- mutter, 5- mehhanismi jalg, 6- vundamenditala, 7- alusplaat (lafett), 8- sfäärilise pinnaga plaadid, 9- kontramutter, 10- metallrõngas, 11- polümeerkate. Joon. 9.26. Amortiseeriv kinnitus: a) puitalusel, b) patenteeritud amortisaatorile, c) kaldplaatidest amortisaatorile: 1- vundament, 2- tihvt, 3- raam, 4- polt, 5- puitalus, 6- tasakaalustav seib, 7- elastne kummist element, 8- tasandav alus, 9- vundamendi tugiplaat (lafett). Põrkepruss.
rattaid vaid hoopis mõtlesid välja tagantlaetavad tükid. Vaja oli seda selleks, et tõsta laskekiirust. 2. Millal jõudsid esimesed kambersuurtükid Eestisse? ...aga valmistama hakati neid 15. sajandi esimese kolmandiku lõpul, kaudsete andmete põhjal. (Helsingisse telliti Tallinnast) 3. Millised elemendid võimaldavad Tallinna kambersuurtükki dateerida? Sepistatud raud ja sellele tugevduseks ümber tõmmatud vitsad, st. tünnilaadne üldehitus, lafett, kirp võib pärineda 15. sajandist. 4. Kambertulirelvade levik Eestis? Need olid Eestis väga levinud, leitud arheoloogiliselt on neid rohkem kui eestlaetavaid, üksikuid laengukambreid on leitud Tallinnast, Rakverest ja Paidest. Haapsalust leiti kaks kambersuurtüki rauda ja kuus laengukambrit. Haruldane haakpüss Tartust 1. Haakpüsside kujunemislugu Esimestel haakpüssidel oli vastav konks lihtsalt ümber raua kinnitatud või siis püssilaest läbi torgatud
metallitööstuses viis puurpinkide ilmumisele. Algul olid püstpingid, seejärel tulid pingid, mis lubasid puurimist toimetada rõhtasendis. Sõltuvalt otstarbest võeti kasutusele erisugused suurtükid lühikese rauaga bombardid kindlusemüüride purustamiseks, pika rauaga kaugelaskesuurtükid, rasked piiramissuurtükid. Käis pidev täiustamine, ilmusid sihtimisvahendid, torud varustati valatud veo- ja tõstekonksudega. 15. saj. lisandus ratastega alusvanker- lafett. Vintraud võeti Lääne-Euroopas kasutusele 16. sajandil. 1435 leiutati Viinis käsigranaat. Mõne aja pärast pakuti välja lõhkemürsu idee. 1540 mindi Nürnbergis tulirelva rauaõõne suuruse määramisel üle uuele süsteemile, võttes aluseks raua läbimõõdu. Sinnani oli sileraudse suurtüki kaliibrid hinnatud laskmiseks kasutatavate kivist või malmis kuulide kaalu järgi. Üleminek relvade kalibreerimisele nõudis varasemast suuremat täpsust toru puurimisel.
tekiehitiste nurkade ühendamisel teki ja parrastega jne.). Keevisühendused: Keevisühendused( -liited) on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisühendused (-õmblused) on: - põkkliide, - vastak-põkkliide, - ristliide ja - nurkliide Poltühendus:Vundament,Lafett, Seib Talade ja kere väliskesta eri osad ühendatakse keevitamise teel. Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse. Laevaehituses toimub elekterkeevitus käsitsi, poolautomaatide või keevitusautomaatide abil. Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam . Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide
annaabi.ee 
