Keskmisel rauaajal polnud kindlat kalmetüüpi: jätkati matmist tarandkalmetesse, kuid ka kivivarekalmetesse. Need olid selge sisekonstruktsioonita kivihunnikud. Hauapanuste hulk vähenes. Noorem rauaaeg (800 1200) jaguneb kaheks: noorema rauaaja varasem periood (800 1050) ja noorema rauaaja hilisem periood (1050 1200), kuid ka see seisukoht on praegu kahtluse all, kuna 2008. aastal leiti Saaremaal maapinnast laevajäänused ja sinna jäetud surnutest ja hiljem veel teinegi laevmatus, mis dateeritakse varasemasse aega kui 9. sajand. Sellest järeldub, et skandinaavlased ja eestlased on juba enne 11. sajandit kohtunud, või vähemalt on skandinaavlased siin juba varem olnud. Arvatakse, et noorema rauaaja alguses elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Olid suured asustamata alad näiteks Emajõe suudmeala ja Peipsi järve rannik, suuresti ka Edela-Eesti sest need olid suhteliselt soised ja seal oli keeruline elada, Pärnu lahe juures oli liiga liivane,
Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive suurema vallina hauatähiseks). Hunniku sees kivist tehtud kirstud- kivikirstkalmed. Suurim leiukoht Harjumaalt Jõelähtmest, 36 kivikirstkalmet koos ringis. 1-2 saj pKr. Põletusmatused, uus kalmistutüüp- tarandkalmed (kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit). Nt. Kunda tarandkalme, Jaagupi tarandkalme. Saaremaalt haruldane laevmatus, kõige suurem Läänemere ääres teadaolev. Maeti Rootsi viikingeid, pärit 8 saj. Maetud umbes 45 viikingit + Kuningas Ingmari haud. (2 laevmatust samal ajal). Kaasa hulga lahingumõõkasid. Saaremaalt 1 varasem omapärane haud- Valjala Kuningahaud, pärineb 5-6 saj. Leiu teinud Maarika Mägi. Tegemist hauakambritega, hulgaliste hauamanustega, Eestis ainulaadne. Arhitektuur Omapärane nähtus rehielamu. 1 hoonesse koondatud mitmed hooned- rehepeksu ait, loomad, inimeste eluruumid. 14 saj
haruldasi leide: kullatud ehted, hõbeehted, ka põlenud luud. Tegemist oli vist rikka suguvõsa hauakambrilaadse hauaga. Arvatakse, et see oli mingi hoonesarnane konstruktsioon, seintel olid isegi riiulid, kuhu olid asjad asetatud. Lisaks ehetele oli seal ka relvi. Kangurkalmetest ja kivivarekalmetest on leitud hulgaliselt neete, laevaneete. Võib-olla põletati surnud koos laevaga ja siis puistati kõik kalme. Või siis pandi kõik koos laevaga kalme ja põletati seal. Salme külas oli laevmatus. See haud leiti juhuslikult kaablikraavi kaevamisel. Kaevamisel tulid välja selged laeva jäljed, pikkus üle 10.2m, laius kuni 6.2m. Laeva ennast polnud alles, kuid olid laevaneedid. See laev võis kasutada liikumiseks kuut aerupaari. Laevast tuli välja seitse luustikku. Laevas olevad mehed on maetud 7.sajandi teisel poolel või 8.sajandi esimesel poolel. Kaasas oli väga palju relvi, nooleotsi ja muud, ka täringuid.
palju infot, tegemist oli kalmega, mille maa sisse oli süüvitatud madalam ala, kuhu olid laotud paekividest müür. Tegemist oli hoonega, mis oli püstitatud keset hauda. Seina ääres oli hulgaliselt leide, ka kullast ja hõbedast, põlenud luid. Esialgne selgitus oli, et tegemist oli sugukonna hauakambriga. Lisaks ehetele oli seal ka palju relvi. Mõnest kalmest on leitud rohkesti laevaneete. Võib arvata, et surnu on põletatud laevas või paadis. Eestis on ka ehtne laevmatus, Saaremal Salme külas. Haud leiti juhuslikult. Tulid välja selged laevajäljed, mis olid üle 10 m pikad, laius umbes 6 m. Laevaneedid olid säilinud. Leiti 7 luustikku, mehed umbes 7 – 8 sajandist. Kaasas oli kõvasti relvi. 2010. a avastati Salmest juba teine laev, mille pikkus on 16 m ja kuhu oli maetud vähemalt 30 sõjameest koos varustusega, palju relvi ja noolotsi. Kõigil meestel on relvalöögi jäljed. Relvad on skandinaavipärased. Oli ka hulgaliselt mängunuppe ja täringuid
annaabi.ee 
