ehetega Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, mis on 150m pikkune. LAEVKALME On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist. Kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal. Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet. 2 Sõrvest ja 1 Tallinna lähedal Väost. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed. Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.-13. sajandini. Asub Salu , Karula külas, Vihula vallas, Harju maakonnas
Kivikirstkalmete kõrval on Eestist leitud ka kolm kivist laevakujulist kalmeehitist. Need on otseselt Skandinaaviast pärit eeskujude järgi ehitatud. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Täidiskivide vahel on üks või mitu väikest kivist kirstu, kuhu on maetud põlenud inimjäänused. Laevkalmetest on leitud ka mõned hauapanused. Eesti laevkalmete eeskuju võib leida Ojamaalt, kus laevkalmed olid kogu nooremal pronksiajal tavalised. Laevkalmeid ehitati ka mujal Skandinaavias, kuid siinpool Läänemerd on teada vaid üksikuid. On arvatud, et nende rajajateks ongi olnud mõned siinkandis elanud skandinaavlased, kuid samas on siinsetel laevkalmetel palju sarnast ka Eesti kivikirstkalmetega, mis jällegi viitab ehitajate kohalikule päritolule. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid domineeris laibamatus. Kiviaegsetes
Esimeses laevas oli kaks kirstu, mis olid ehitatud põletusmatuste jaoks, ning siit leiti pronksist nooleots, pintsett, pronkseseme katke ja nivendiline kõrvaga kausike. Teises kalmes oli üks kirst, mille kõrvalt saadi riibitud savinõu kilde ning kaugemalt jahvekivi ja kivikirve toorik. Kalmete rajamine dateeriti uurija poolt pronksiaja IV ja V perioodi vahetusse, seega u aasta 900 paika eKr. Väo laevkalme oli mattunud eelrooma rauaaja kivikirstkalme rusude alla. Pronksiaegsete laevkalmete kodumaaks peetakse Ojamaad, kus neid rajati alates IV perioodist kuni eelrooma rauaaja alguseni. Enamik laevkalmeid kuulub Ojamaal küll nooremasse pronksiaega ning neid, mida saab dateerida eelrooma rauaaja algupoolde, on vaid mõni üksik. Et viimased asuvad samades rühmades pronksiaegsetega, siis on siin tegu kirjeldatud matmistraditsiooni püsimisega üle kahe ajastu piiri. Üksikult on noorema pronksiaja rauaaja alguse laevkalmeid teada ka ida pool Läänemerd: Ahvenamaal, Edela-
kasutusel valdavalt samas areaalis ning samal ajal. Eriti juhtudel, kui kaevamisaruanded on puudulikud või matmiskohad olnud enne kaevamist osalt hävitatud, võib isegi olla keeruline neid kalmevariantide üksteisest eristada. Kindlasti ei saa aga vaadata mööda erinevustest väikeste tarandikega kalmete ja rooma rauaaegsete tarandkalmete vahel. Näiteid nii kivikirst, tarandikega kui ka laevkalmete kohta vt. http://www.ai.ee/?pid=167. Samast vaata ka ülevaadet kultuskohtadest ja matmiskombestikust! Matused ühiskonnas ja kultuurmaastikul Arvestades, et kõik kiviajast teada olevad matused on individuaalmatused, võib kivikirstkalmete ja neis esinevate segatud luude põhjal rääkida matuste kollektiviseerumisest. Tõnno Jonuksi arvates, kes on tegelenud Eesti muinasusundiga, võib rääkida 16
Kivikirstkalmed on täiesti uut tüüpi kalmed. Senit unneme Eesti alal ainult selliseid matusepaiku, kus surnud olid maetud maa sisse. Kivikirstkalmed aga on maapealsed ehitised maapealsed hauakambrid. Nende konstruktsioon: ring ümber, keskel kirst millesse on sängitatud mitu või üks surnud, seejärel on ringi ja surnuvaheline ala täidetud kividega. Kivikirstkalmed pole levinud üle Eesti, pigem Põhja- ja Lääne-Eestis. Laevkalmete puhul on saadud ilmselt eeskuju skandinaavlastelt ja neid leidub Saaremaal Sõrves ja Harjumaal Vaos. Pronksiajal on kultuurisidemed muutundu tunduvalt tihedamaks. Antud matusepaigad pole aga tavalised, neil on olnud olulisem tähendus. Hakati tahuma puid, millest sai ehitada paadi või laevataolist asja. Skandinaaviast on teada pronksiajast ka kaljujooniseid ja neil esineb ka pilte laevadest. Seega võib arvata, et siis hakkas Läänemerel ka laevaliiklus.
annaabi.ee 
