Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laevatav" - 6 õppematerjali

Lõuna-Hiiina meri
1
odt

Lõuna-Hiiina meri

Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Lõuna-Hiiina meri
1
odt

Lõuna-Hiiina meri

Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Kuuba trantsport ja turism
7
docx

Kuuba trantsport ja turism

AUTOTEED Kogu autoteede pikkus on 60 856 km. Sellega on see võrreldes teiste riikidega 72. kohal. Kattega teid on 29 820 km, mis sisaldab 638 km kiirteed. Ilma katteta teid on 31 038 km (2000). LAEVASTIK Laevi on kuubal 13. Tüübi järgi: Puistlastilaevad 3 Kaubalaevad 4 Gaasitorudes tankerid 1 Nafta tanker 3 Külmutatud kaubalaevad 2 Sadamate ja terminalide asukohad: Antilla, Cienfuegos, Guantanamo, Havana, Matanzas, Mariel, Nuevitas Bay, Santiago de Cuba, Tanamo. Laevatav jõgi: Cauto jõgi Registreeritud teistes riikides: 35 (2003 est. KANALID JA TUNNELID On üks tunnel Key West'I ja Havanna vahel. Turism Kuuba turistide arv 2010 Riik Saabumine Kanada 945248 Suurbritannia 174343 Itaalia 112298 Hispaania 104948 Saksamaa 93136 Prantsusmaa 80470 Mehhiko 66650 Ameerika Ühendriigid 63046 Argentina 58612 Venemaa 56245 Turistide asumine kuubal

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Tartumaast kokkuvõte
13
odt

Tartumaast kokkuvõte

kuna see kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka. Selle sügavus on Emajõe lähe ning Võrtsjärv ligi 25meetrit. Jõgesid leidub Tartumaal samuti rohkesti, kuna Peipsi ja Võrtsjärve vahel olev vetevõrk on tihe. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonda. Emajõgi on olnud ajalooliselt väga tähtis jõgi, kuna see on ainus täies pikkuses laevatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km). Tartumaa järvedes leidub ka palju kalu, nt särgi, ahvenaid, rääbiseid, hauge, angerjaid, kiisku ja viidikaid. Võrtsjärvest püütakse ligi 250 tonni kalu aastas, kuid probleemiks on veetaseme suur kõikumine ja talvel hapniku puudus, mille tõttu sureb palju kalu ära. Ka Peipsi järves leidub palju liike ja püütakse ka rohkesti. See järv on kõige enam läbi uuritud järv Eestis

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
Poola Vabariik
26
doc

Poola Vabariik

Üksikutes kohtades on meri kallast uuristades tekitanud rannajärsakuid. Ranniku idapoolses osas aga laiub lauskmaa, mille on kujundanud Wisla lisajõed ja kanalid. (Ibid.) Poola suurimad jõed on Odra ja Wisla, mis mõlemad suubuvad Läänemerre. Wisla, mis on Poola pikim jõgi 1047 km, voolab sundimatult paljude tammide kaudu läbi maa keskosa ning tema kaldaid on kindlustatud vaid linnades. Jõgi on kesk- ja alamjooksul laevatav. Odra vool seevastu on peaaegu kogu oma pikkuses inimese poolt juhitud ning seda kasutatakse kaupade transportimiseks linnast linna. Ehkki veetase Poola jõgedes võib muutuda, on see enamasti madal. Üleujutusi esineb tavaliselt vaid kevaditi lume sulamis aegu ning suvehakul, mil sajab rohkem vihma kui muudel aastaaegadel. (Kadziolka, Wojciechowski 2004: 10) Poola kirdeosas asub järvede piirkond, kus on väga vaheldusrikas maastik. Seal leidub

Turism → Turismi -ja hotelli...
35 allalaadimist
Meretranspordi geograafia
15
doc

Meretranspordi geograafia

p ­ 16,2 miili l ­ 0,4 ­ 2 miili lvs ­ 33 ­ 80 m Lõunasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 3,4 sõlme, põhjahoovus suundub põh-ja, saavutades kitsustes kiiruseks 4 ­ 6 sõlme. Tänu oma liigendatusele leidub väi-nas arvukalt lahekesi, kus leidub ohutuid ankrukohti. Ühes sellises suuremas lahes ­ Kuldsarve lahes, asub Istanbuli sadam. Bosporuse väin on laevatav aastaringselt, kusjuures liiklus toimub ööpäevaringselt. Väina Musta mere poolses osas esineb tihti udu ­ keskmiselt 80 päeva aastas. Väina läbimisel kasutatakse lootsi. 5. Dardanellide väin ­ ühendab Marmara merd Egeuse merega, eraldab Euroopat Aasiast (Väike ­ Aasaiast). p ­ 64,8 miili l ­ 0,7 ­ 10 miili lvs ­ 53 ­ 106 m Lõuna-läänesuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 2,7 sõlme, põhjahoovus kulgeb põhja ­ ida suunas

Merendus → Meretranspordi geograafia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun