Pärslaste õnnetuseks loeti ka seda, et erinevalt kreeklastest, ei osanud nad ujuda. Kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võit oli täielik. Pärast Salamise lahingu ootamatut lahenduskäiku pages Xerxes I kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes ning jättes maha väejuhiks Mardoniuse koos 300 000 mehega. Xerxese selline käitumine oli põhjustatud sellest, et ilma oma suure laevastikuta ei olnud Pärsia võimeline varustama oma hiigelsuurt armeed kivisel, väheviljakal Kreekamaal. Mardonius läks ning vallutas uuesti Ateena, olles eelnevalt saanud oma rahupakkumise tagasi lükatud. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi, mida nad esialgu ei saanud, sest spartalased pugesid peitu uue püha taha. Viimaks aga saadi ka nendega kaubale ning kreeklased panid Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest
rahvusvaheliste merekanalite hooldamine ja neis liikluse korraldamine praegu ainult Suessi ja Panama kanalid mugavuslipu pakkumine teatud riikidel on madalad maksud laevaomanikele, seadused on laevaomanike kasuks, seega paljud riigid sõidavad teiste riikide lipu all (Libeeria, Panama) merevoorimees riik veab maailmamerel teiste riikide kaupasid (Taani Norra, Kreeka), teenust kasutavad laevastikuta riigid (Austraalia, Jaapan) ÕP.LK 135 tulpdiagramm Suurima laevastikuga riigid · Panama · Libeeria · Malta · Bahama · Küpros Suurimad konteinersadamad · HongKong · Singapur · Pusan · Kaohsiung · Rotterdam 6. TURISM Üks enesetaastamise ja vaba aja veetmise viise. Seotud inimese reisimisega ja viibimisega väljaspool elukohta. ÕP.LK 146 turismi arengu eeldused
osanud nad ujuda. Kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võit oli täielik. Salamise merelahing mille võitsid Kreeklased. Pärast Salamise lahingu ootamatut lahenduskäiku pages Xerxes I kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes ning jättes maha väejuhiks Mardoniuse koos 300 000 mehega. Xerxese selline käitumine oli põhjustatud sellest, et ilma oma suure laevastikuta ei olnud Pärsia võimeline varustama oma hiigelsuurt armeed kivisel, väheviljakal Kreekamaal. Mardonius läks ning vallutas uuesti Ateena, olles eelnevalt saanud oma rahupakkumise tagasi lükatud. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi. Spartalased ühinesid kreeklastega ning üheskoos panid kreeklased Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Kui Mardonius sai teada, et spartalased ühinevad
lojaalne kuigi oli alistatud. Pärsia sõjaväe peajõu moodustasid kreeka palgasõdurid, nende juht oli kreeklane Memnon, kes sisuliselt seal sõja algusfaasis kujundas pärsia strateegiat. Pärslastel oli foniikia laevastik , makedoonial polnud laevastikku, pidi tugevnema liitlaste laevastikkudele, ateena nt . Aleksander sai aru et kreeka liitlased pole lojaalsed, leidis et laevastikule tema eriti loota ei saa. Sõjaretke algul ol aleksander teadlikult ilma laevastikuta, sõjaplaan võtta lihtsalt järkjärgultära vahemere ida ranniku alad, ja jätta ilma pärsia laevastiku tugipunktidest ja laevastikul ei jääks muud üle kui talle laevastik anda. Tungis üle Helespontose, kõik lahingud mis pidas võitis.Andis tema kätte väike -aasias, noppis need linnad ära, siis läks sisemaale Früügiasse,34 aastal , sel ajal Dareios kogus suurema väe, ja otsustas kaitsta sissepääsu Süüriasse, 33 aastal Issose lahing, pärast suur
annaabi.ee 
