tonnaaziga laevade valmistamisele. Peagi avastasid aga Taani laevaehitajad uue toodangu ülisuured tankerid. Kuna spetsialiseerumine ei olnud sellel alal otsustatud, alustasid taanlased nende aluste tootmist. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on ka Loksa Laevatehase omanik. Sama ettevõte on tänapäeval ka Euroopa suurimate tankerite ainuke valmistaja. Laevaehituse kõrval on Taani arendanud välja unifitseeritud laevaseadmete tootmise. Tähtsamaiks on laevadele diiselmootorite tootmine, milles Taanit võib pidada monopolistiks kogu maailma turul. Täna on iga kolmas maailmamerel liikuv laev kas Taanis toodetud või MAN B ja W DIESEL litsentsi alusel valmistatud diiselmootoriga. AUTOTÖÖSTUS Taanis puudub autotööstus puudub selline tööstusharu, kus toodetaks masstoodanguna autosid. On üksikuid firmasid, mis ehitavad autosid väikestes kogustes.
2. Tegevuse või toote tunnustamise mõiste merenduses (Meresõiduohutuse seadus). (1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse tooteid valmistava või teenuseid osutava isiku vastavust õigusaktides ja rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuetele. (2) Tunnustamise nõuet kohaldatakse toodete valmistamisele ja teenuste osutamisele järgmistes tegevusvaldkondades: 1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus; 2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ja katsetamine; 3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine; 4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus; 5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;
tehnoloogilise tasemega väikesest ja keskmise suurusega laevatehasest. Peamised tegevusalad on laevaremont ning spetsialiseeritud laevade, sealhulgas veeremilaevade, kemikaalitankerite, nüüdisaegsete kala- ja külmutuslaevade, avamere varustuslaevade, kiirkatamaraanide, kaablikinnituslaevade ja seismilisi uuringuid teostavate aluste ehitamine. 4.6.2. Kaasaegsed laeva- ja kalapüügiseadmed Norra laevaseadmetetööstus on arenenud kõrvuti Norra laevastiku pideva kasvuga. Laevaseadmete valmistajad pakuvad laias valikus kaasaegseid tooteid tekivintsidest ja laevavalgustusseadmetest kõige nüüdisaegsemate elektrooniliste lastimis- ja stabiilsussüsteemideni. Tähtsaks nisiks on ka spetsiaalsete seadmete valmistamine ranna- ja süvamerepüügilaevade tarbeks. Moodsad ja vastupidavad seinnoodad, nakkevõrgud, mootorid, vintsid, kraanad ja kalatöötlusseadmed ning kõrgtehnoloogilised navigatsiooni-,
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik.
..................................68 4.6. Laeva veemagestusseadmed ....................................................70 4.7. Laeva külmutusseadmed ..........................................................72 4.8. Võlliliin ja sõukruvi .................................................................75 5. Lisad ...........................................................................................79 3 1. Üldandmed laeva ja laevaseadmete kohta. 1.1. Üldandmed laeva kohta. Laeva nimi: M/S „Star“ Laeva mõõtmed: Üldpikkus 186, 0 m Pikkus perpendikulaaride vahel 170m Laius 27, 70 m Projekteeritud süvis 6, 50 m Süvis skaala järgi 6, 75 m Kõrgus 3nda tekini 9, 50 m Kõrgus 5nda tekini 15, 20 m Puhasmahutavus 4700 t Kiirus 27 sõlme Otstarve: RO-RO reisilaev ette nähtud reisijate, autode, karavanide ja treilerite veoks. Mahutab 2361 liinimeetrit kaupa ja 1900 reisijat. Autonoomsus: 4000 meremiili
4). XI Katelde tehnilise ekspluatatsiooni alused. Katelseadmete ekspluateerimisel tuleb alati silmas pidada, et need on kõrgendatud ohtlikkusastmega seadmed, s.t. neis on ülesurve all kõrgetemperatuuriline töökeha (aur ja vesi). Katelde ekspluatatsiooni kõigil etappidel tuleb rangelt juhinduda arvukatest ettekirjutustest ja kehtestatud nõuetest, s.h.: - seadme valmistaja-ettevõtte koostatud tehnilise ekspluatatsiooni juhendid; - laevaomaniku või -kompanii poolt kehtestatud laevaseadmete tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade vastavad sätted; - klassifikatsiooniühingute poolt kateldele kehtestatud nõuded; - laeva vahiteenistuse ja sisekorra eeskirjad; - kehtivad tuleohutuse ja ohutustehnika nõuded; - eeskirjad laeva hukkumatust tagavate meetmete kohta; - rahvusvahelised ja rahvuslikud konventsioonid laevadelt keskkonnareostuse vältimiseks; muud direktiiv- ning katelde ekspluatatsiooni otseselt või kaudselt reglementeerivad dokumendid.
annaabi.ee 
