Kolumbus on valmis kõike ohverdama. Keegi ei uskunud Kolumbuse juttu, et maakera on ümmargune ja ookeni taga on jälle maa, seega ei soovinud keegi tema merereisi rahaliselt toetada. Granada käis sõda, mis maksis palju raha ning keegi ei teadnud, kas midagi jääb üle laevade tarvis, mis tahavad leida uut maailma. Kohe pärast esimest kohtumist lummab Rodrigot pärastise Ameerika avastaja isiksus, ta tunneb ja teab, et kapten Kolumbus on tema kapten. Suure kapteni ja väikese laevapoisi vahel tekib usaldus ja ustavus, mis pidi vastu pidama raskeid katsumusi, sest Kolumbus oli sunnitud kaua ootama, kuni ta võis asuda oma paanide täitmisele. Rodrigo õppis kirjatarkuses kloostrikoolis, ta sirgus tugevaks, erksaks noormeheks ja, kui kõik takistused võidetud, võis ta koos oma kapteniga purjetada vastu tundmatule, hädaohtlikule tulevikule. Nad elasid koos läbi kolm mereisi. Esimene Santa Maria, Nina ja Pinta nimeliste laevadega
kuni 1929, tegutses Rakveres. Esimene tööaasta Rakvere 1. algkoolis õpetajana seljataga, asus ta õpetaja ja juhataja ametikohale Rakvere Õpetajate Seminari harjutuskoolis. 1929. aastal Tartu kolinud, jätkas Jüri Parijõgi tööd ka ülikoolikursust omandades. Algul oli ta 3. algkooli õpetaja, alates 1930. aastast 4. algkooli juhataja ja 1940. aastal määrati Tartu Õpetajate Seminari direktoriks. Ilmunud raamatud: ,,Ühe poisu reisilood", ,,Laevapoisi päevilt", ,,Kevad kutsub", ,,Kaks reisu", ,,Soome", ,,Jõulud! Jõulud!", ,,Suuskadel Vallastesse", ,,Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte", ,,Meie Eku", ,,Alutaguse metsades", ,,Kulbult Atlandile". Keivin Tegelased Selle raamatu põhitegelased olid: Jaan ehk teraspoiss, kojanaine, kojamees, üliõpilane ja varjupaiga lapsed.
Laevapoisis võib kergesti ära tunda noore Batriani, ajast mil ta oli ise laevapoiss. Tihti annab Laevapoiss Batrianile nõu, on tema abiline ja südametunnistus. Kaaslased märkavad, et kapten räägib omaette ja seletavad seda kapteni pingul närvidega. Teine müstiline liin on romaanis seondub sõnadega sõnajalg kivis. See on raamatu pealkiri. Samanimeline raamat esineb korduvalt ka romaanis. Raamatu võttis Batrian kaasa õppeoperatsioonile, raamat oli Laevapoisi sanksukotis, viitega raamatule lõppeb ka romaan. Ehk on see kokku võetud luuletuses ALGUSTE VALGUSES, mis on romaani motoks: Alguses algustel ei olnud algusi. Ilm oli imepime. Maailm – Pime ime. Vaikus vaikuses ja Tühjus tühjuses. Olematus oli apogees. Seal tulid ära Looteveed . Eimiski tagant paistis juba Miski (Sõna?). SÕNAJALAD tulid, mööda viipusid, Kividele jätsid kummalisi triipusid. Sõnajalgadest: Sõnajalgtaimed on iidsed taimed
Tegelikkuses esinevate karakterite ja inimsuhete kujutamine ei piirdunud tal ainuüksi realistlike vahenditega, novellidesse sugenes fantastilisi kirjeldusi ning sündmusi. Mõjustatuna sümbolismist kaotas Tuglase tegelane reaalse inimese kontuurid ja muutus sümboliks. Novellis "Merineitsi" on Kaspar ahnuse ja võimuiha, Merineitsi aga ilu ja alistuvuse sümbol, sümboltegelased on ka koer ja ahv novellist "Popi ja Huhuu", novellis "Maailma lõpus" kujutatakse laevapoisi ja sümbolistliku hiigelneitsi armastuslugu. Sümbolistlikud müütnovellid on koondatud kogusse "Saatus" (1917). Esimese maailmasõja paine valitseb ka ekspressionistlikus luulekogus "Raskuse vaim" (1920). Neid kolme kirjandusvoolu impressionismi, sümbolismi ja ekspressionismi tähistab eesti kirjandusteaduses koondnimetus uusromantism. Uusromantiliste novellide ainestik on süngetooniline, neis tõusevad valdavale kohale hukkumismeeleolud
annaabi.ee 
