tegutseb enda nimel. · Oma tegevust võib agent teostada nii printsipaali korralduste alusel kui ka vajalikke otsuseid iseseisvalt vastu võttes. · Täitmisele agendi poolt kuuluvad ainult sellised laevaomaniku korraldused, mis ei lähe vastuollu kohalike seadustega. Agent peab olema laevaomanikule lojaalne, s.t. tal ei tohi olla oma kommertshuvisid, mis lähevad vastuollu laevaomaniku omadega. Vastasel juhul peab agent laevaomanikku sellest koheselt teavitama, võimaldamaks viimasel leida teda rahuldavat lahendust (näiteks, agenteerimisfirma vahetus, kaitseagendi määramine jne.). · Kui laevaomanik kannab mingit kahju agendi tegevuse tõttu, mida viimane teostas laevaomaniku korralduste alusel, ei kanna agent vastutust selliste kahjude eest. · Kui laevaomanik kannab mingit kahju agendi tegevuse eest viimase iseseisva otsuse alusel, kannab (võib kanda) agent laevaomaniku ees vastutust.
tegutseb enda nimel. · Oma tegevust võib agent teostada nii printsipaali korralduste alusel kui ka vajalikke otsuseid iseseisvalt vastu võttes. · Täitmisele agendi poolt kuuluvad ainult sellised laevaomaniku korraldused, mis ei lähe vastuollu kohalike seadustega. Agent peab olema laevaomanikule lojaalne, s.t. tal ei tohi olla oma kommertshuvisid, mis lähevad vastuollu laevaomaniku omadega. Vastasel juhul peab agent laevaomanikku sellest koheselt teavitama, võimaldamaks viimasel leida teda rahuldavat lahendust (näiteks, agenteerimisfirma vahetus, kaitseagendi määramine jne.). · Kui laevaomanik kannab mingit kahju agendi tegevuse tõttu, mida viimane teostas laevaomaniku korralduste alusel, ei kanna agent vastutust selliste kahjude eest. · Kui laevaomanik kannab mingit kahju agendi tegevuse eest viimase iseseisva otsuse alusel, kannab (võib kanda) agent laevaomaniku ees vastutust.
2. VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS Mereveoleping. Vedaja vastutus Vastavalt mereveolepingule kohustub vedaja (ingl carrier), kelleks võib, kuid ei pruugi alati olla laevaomanik, kindlaksmääratud sadamas kauba saatjalt (ingl shipper) vastu võtma, sihtpunkti vedama ja andma seal üle vastava volitusega isikule ehk kauba saajale (ingl consignee). Prahtija (ingl charterer) kohustub maksma vedajale kaubaveo eest lepinguga määratud tasu (veotasu või prahiraha). Peale laevaomanikku võib mereveoteenust osutada isik, kelle käsutuses on laev rendilepingu või ajatšarteri alusel. Prahtijaks võib olla kauba saatja, kauba saaja, ühte neist (või mõlemaid) esindav transpordi-ekspedeerimisfirma või muu kauba käsutaja või selle esindaja. Mereveoleping peab sisaldama lepingupoolte nimed, prahiraha (veotasu) suuruse, laeva ja kauba kirjelduse, laadimiskoha ja saabumiskoha (või veosuuna) nimed. Poolte nõusolekul võib sellesse lülitada ka muid tingimusi ja klausleid
kindlat kaupa ümber punktist A punkti B, mille eest ta saab tasu vastavalt veetud kaubakogusele. Ajaprahilepingu järgi kohustub laevaomanik kindlustada oma laevaga teatud ajaperioodi jooksul prahtija poolt sooritatavate reiside toimimise. Sel juhul tasu baseerub mitte transporditud kaubakogusel, vaid ajaperioodi pikkusel, mille vältel on laev prahtija käsutuses. Selge, et nii reisi kui ka ajaprahtimine kaasavad samuti laevaomanikku kohustusse vedama teiste osapoolte kaupa, kuid mõneti erinevalt liinilaevandusest. Funktsioonide jaotus osapoolte vahel võib olla enamvähem kindlaks määratud. Mõne osa transpordiga seotud kohustusi võib võtta enda peale prahtija, siis kui ülejäänud on kanda laevaomanikul. Prahtijal on suurem võimalus jagada laevaomanikule korraldusi transportimise kohustuste ja tingimuste suhtes kui liinilaevanduses. Teisisõnu,