Kodurotid 1. Liiginimetus eesti ja ladina keeles. Liiginimetus eesti keeles: Kodurott Liiginimetus ladina keeles: Rattus rattus L. 2. Kuidas sattus Eesti loodusesse? Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemeremaadele jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemeremaadel elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil. 3. Liigikirjeldus. Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti saba on pikem kui keha, rändrotil lühem kui keha. Koduroti kõrvad ja silmad on suured, rändrotil väikesed. Koduroti ninamik on terav, rändrotil tömp
pärast võivad need pojad omakorda järglasi saada. Aastas poegib emane rott palju kordi. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida 800 järeltulijat. PALJUNEMINE PÄRITOLU JA LEVIALA Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemere maadess jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemere maades elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest ta levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil, enne Eestis rotte ei elanud. Kodurott levis kiiresti üle Eesti ja muutus kõikjal tavaliseks. Rändrott jõudis Euroopasse 16. sajandil ja levis pikapeale üle Euroopa, kodurotti välja tõrjudes. Eestisse jõudis rändrott 18. sajandil. Kodurott on levinud paljudes piirkondades üle maailma ning samuti on paljudes piirkondades rändrott ta välja tõrjunud. Rändroti kasukas on tihe ja
merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten. Mereteed viisid teda Lääne- ja Põhjamerele, Vahemeremaadesse, Lääne- Indiasse ja Lõuna- Ameerikasse. 1904 asus Pitka elama Inglismaale, olles esialgu laevakapten Hullis ja hiljem laevasõiduagentuuri omanik Liverpoolis. Pöördunud 1911 tagasi Tallinna, avas ta laevatarvete kaupluse, millest kasvas välja merekaubandusühing. Seejärel oli ta mitme laevandusega seotud organisatsiooni rajajate hulgas, muutudes tuntumaiks ja vahest ehk jõukamaikski meretegelaseks eestlaste seas. Oktoobripöörde järel võimule tulnud enamlastega sattus Johan Pitka kohe vastasseisu, mis kulmineerus tema arreteerimise korralduse väljaandmisega jaanuaris 1918. Siitpeale jätkas Pitka Omakaitse organiseerimist põranda all. Tema poolt 23.-24. veebruaril 1918 Tallinna tänavale saadetud omakaitselased olid Ajutise Valitsuse esimene usaldusväärne relvastatud tugi
poos-kindel kujutamise viis. Jälgiti rassilisi erinevusi. Egiptuse perspektiiv. Reljeefid ja seinamaalid katsid templite seinu,sambaid obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Pinnakunst - üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurides; inimkeha proportsioonid olid head. Kujutletakse orje, võõramaalasi, loomi, linde, kalasi jne. Jälgiti tähelepanelikult rassilisi erinevusi ja tunnuseid. 5. Kreeta-Mükeene kunst ( Egeuse ) . ~ 3000 a.eKr. Tegeleti laevandusega, 3000a.eKr. tekkis algeline kõrgkultuur kogu kultuur ja majandus oli seotud merega. Tegeleti kalanduse,kaubandusega, levis ka mererööv. Ei tekkinud tugeva keskvõimuga riike. Kreeta - puudusid kindlustusasulad kuna ei kardetud välismaalasi. Kõige tähtsam oli viljakuskultus. Tekkis kihistatud ühiskond; valitseja võim ei olnud jumalastatud. Lossid Knossus, Phaistos, Hagia Triada. (koosnesid paljudest väikestest ruumidest eri tasapindadel; alumised korrused peam
See, peamiselt inimese poolt põhjustatud protsess, on tekitanud olukorra, kus ettearvamatud ja tihti pöördumatud muutused on avaldanud mõju biootilisele ja abiootilisele keskkonnale veekogudes üle maailma. Kuid Läänemere ökosüsteemis ei ole veel täheldatud massilist kohalike liikide asendumist võõrliikide poolt. Selle põhjuseks võib olla paljude vabade elupaikade ja erinevate nishide olemasolu geoloogiliselt noores Läänemeres. Tavaliselt introdutseeritakse uued liigid vette laevandusega näiteks ballastveega või laevakerel olevate setetega (Leppäkoski et al., 2002). Sügavuse suurenedes valguse hulk kahaneb ja assimileerimine muutub taimedele raskemaks. Assimilatsiooniks vajalikku päikesevalgust on piisavalt produktsioonivööndis, mis Läänemere kõige selgeveelisematel avamere-aladel ulatub vaid üksikutes kohtades kuni 45 meetri sügavusele. Siselahtedes võib kehvade valgustingimuste tõttu taimestiku
See andis laevale metsikutes vetes parema paindlikkuse. Pardaplangud olid omavahel ühendatud raudneetidega. Viikingite laevad olid tavaliselt mõlemalt poolt ühesuguste otstega ning tänu sellele said nad kiiresti sõidusuunda muuta. Tüür kanti lihtsalt laeva teise otsa ja kinnitati alati laeva paremale poolele. Pikkadel ulgumerereisidel kasutati rooli asemel ahtri lähedal paremasse pardasse kinnitatud aeru. Sellest pärinevad ka laevandusega soetud mõisted tüürpoord (sõnast styra) parema poole ja pakpoord vasaku jaoks. Kummaski pardas oli kuni 16 aeru ja parda serval olid reas kilbid. 9 Kaunistatud vöör- ja ahtertääv tõusid kõrgele. Vöörtääv lõppes tavaliselt lohe- või ka
annaabi.ee 
