laevandusettevõtjate gruppi, kes osutab rahvusvahelisi lastivedude liiniteenuseid kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas ühel teataval liinil või teatavatel liinidel ning kellel on mingit liiki kokkulepe või leping, et nende liiniteenused on ühesuguste või ühiste prahihindade ja muude kokkulepitud tingimustega. Pideva kaubavoolu tagamiseks tehakse püsiklientuurile (kaubasaatjaile) hinnaalandust. Laevanduskonverents on suunatud sõltumatute rahvuslike laevaliinide ja autsaiderite vastu. Liinid, mis ei kuulu konverentsi liikmete hulka, võivad konkureerida konverentsi liikmetega tingimustel, et nad järgivad kaubanduslikel alustel toimuva ausa konkurentsi põhimõtet. Laevanduskonverentsi veetava lasti jagamist teatud laevateel reguleerib ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi koostatud toimimisjuhend ehk ,,UNCTADi toimimisjuhend" ja eelkõige nn reegel 40:40:20. Selle reegli kohaselt saavad laevatee kummaski otsas olevad riiklikud
neist olid soodsatel tingimustel vägagi kiired, saavutades üksikutel reisidel keskmiseks kiiruseks kuni 19 sõlme. Suuri, väga ilusaid ja täiuslikke täispurjekaid ning parklaevu ehitati veel möödunud sajandi esimesel poolel Saksamaal, Taanis, Itaalias, Soomes ja mujal, mõned neist on nüüdki alles õppe-, muuseumi- või hobilaevadena. Peamine, mida purjelaevad ei saanud pakkuda, oli reiside ajaline planeerimine, rääkimata regulaarsete, kindlate sõidugraafikute järgi töötavate laevaliinide korraldamisest. Merereisi kestus sõltus eelkõige ilmastikust ja aastaajast ning ka kogenuim kapten hästi kokkutöötanud meeskonnaga parimal valitud marsruudil ei saanud garanteerida mingeid täpseid sihtsadamasse saabumise aegu. Sellise võimaluse võis tagada ainult kombinatsioon mingisugusest jõumasinast, mis välistingimustest sõltumatult oleks võimeline produtseerima laeva liikumapanemiseks vajalikku energiat, ja käiturist seadmest, mis muundab selle energia laeva
viiest sadamast suuruselt kolmas. Sadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Sadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Arenevaks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Sadamast on tänaseks saanud oluline Läänemere ro-ro laevaliinide peatuspaik, millel on otseühendus paljude Lääne-Euroopa sadamatega. See loob tulevastele tööstuspargi klientidele head võimalused oma toodangu/tooraine kiireks ning turvaliseks transpordiks. Tänu oma kasvupotentsiaalile suunatakse märkimisväärne osa Tallinna Sadama investeeringutest just
lihtsalt toimetada kaup lähtesadamasse ja saada see kätte sihtsadamas. Kokkuvõttes võib öelda, et opereerimisfunktsioonid on jagatud suures osas samal viisil, kui siis kui liinioperaator transpordiks iseenda oma kaupa. Selle pärast, et ta teeb seda teiste isikute kaubaga, saab vedaja prahiraha (veotasu). Üks tähtsamid liinilaevanduse eritunnuseid on see, et kaubaveoteenust pakutakse planipärastel vedudel laevaliinide gruppide poolt (Liner Conferences). Aastal 1974 oli vastuvõetud Ühendatud Riikide Konventsioon Liinikonverentside Käitumise Koodeksi kohta (United Nations Convention on a Code of Conduct for Liner Conferences, 1974), milles eriti peeti silmas arengumaade huvide kaitsmist. Konventsioon jõustus a. 1984, kuid lootused, et see on võimeline tagama struktuuri, mille kaudu arengumaad saavad paremini osaleda kaubalaevanduses ja et see arendab
annaabi.ee 
