laevaradar. 80-ndate keskpaiku hakati rakendama infotehnoloogia saavutusi ning süsteemides hakati kasutama arvuteid. Algselt kasutati arvuteid info säilitamiseks. Seoses EDI ( Electronic Data Interchange elektrooniline infovahetus ) arenguga arenesid ka VTS süsteemid ning praegu võib paljusid VTS süsteeme käsitleda kui ühe osana elektroonilisest andmevahetussüsteemidest, kus peale VTS-süsteemi osalevad ka teised meretranspordiga seotud organisatsioonid ja ettevõtted ( nt lootsid, laevaagendid, piirivalve, toll, teised kaubavedajad jne ). VTS-i käsitletakse ühe osana VTMIS-st. 5. Eesmärkide ja ülesannete täitmise tagamine. Kuidas tagatakse laevaliikluse ohutus ja teenindamise kiirus? Siin võib välja tuua kaks peamist punkti. 1. VTS-süsteem koordineerib laevade liiklemist. 2. VTS-süsteem kogub ja jagab infot, seda vajavatele osapooltele. Et süsteemi oleks võimalik koordineerida, on vajalik omada infot. Saadav info peab olema nn
transpordiprotsessis. Selliseid gruppe on neli: - füüsiline grupp;-organiseeriv grupp;-finantsgrupp;- autorisatsiooni/võimuesindajate grupp. Füüsilisse gruppi kuuluvad sellised organisatsioonid, kes tegelikult kaupa liigutavad. Selliste organisatsioonide põhitegevusteks võivad olla kaubavedu laevadel, nende laevade laadimine-lossimine, multimodaalsed veod jms. Siia gruppi kuuluvad kaubasaatjad, -saajad, vedajad, stividorifirmad, laevaliinid jms. Organiseerivasse gruppi kuuluvad laevaagendid, laevamaaklerid, ekspediitorid jms. Selliste firmade vastutada on see, et veoprotsess oleks sujuv, et ei tekiks asjatuid seisakuid. Siia gruppi kuuluvad organisatsioonid esindavad füüsilise grupi organisatsioone transpordiketi mingis osas (nt sadamas), v.a stividorifirmad. Finantsgruppi arvatakse pangad, kindlustusfirmad, faktooringfirmad jne. Siia gruppi kuuluvad organisatsioonid hoolitsevad transpordiprotsessis vajaminevate finantsvoogude korrektse liikumise eest.
valdaja juuresolekuta. - Transpordivahendid, mis ületavad Eesti ja ühendusevälise riigi vahelist piiri, on kohustatud peatuma piiril asuvas tolliasutuses, selle puudumisel suunduma kindlaksmääratud marsruudil peatumatult ettenähtud tolliasutusse. Sundpeatuse korral tuleb sellest teatada viivitamatult tollile või politseile. Sadama, postiteenuse osutaja, raudtee- ja lennujaama selleks määratud töötajad ning laevaagendid on kohustatud tollile ette teatama iga transpordivahendi ühendusevälisest riigist saabumisest ja ühendusevälisesse riiki lahkumisest ning keelama imporditava ja eksporditava kauba transpordivahendilt mahalaadimise, samuti transpordivahendile peale- või ümberlaadimise tolli loata. 22. Pagasi läbivaatus Tolliametnikul on õigus nõuda Eesti ja ühendusevälise riigi vahelist piiri ületavalt, samuti
Tema ülesanne on laevade sisse- ja väljavormista- mine sadamasse ja sadamast (formaalsused ja dokumentide vormistamine sadamaorganisatsioonis, tollis, sanitaarjärelevalves jms), lastimise ja lossimise korraldamine, lõivude tasumine ning prahi- raha kasseerimine. Laevaagendid koordineerivad ja korraldavad kõike, mida laevad või laevapere liikmed sadamas vajavad. 200 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine Stividor (stevedore) on laevade laadimisele ja lossimisele spetsialiseerunud sadamaoperaator,
annaabi.ee 
