2. Esimesed hominiidid. hominoidid hominiidid hominiinid homo ülemsugukond sugukond alamsugukond perekond homo habilis – osav inimene homo erectus – sirge inimene griphopithecus – käpuli ja karvane australopiteek – püsti ja karvane Pronksul – üks vanimaid inimahve Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal) Piltdowni inimene – võltsing Lucy – australopithecus, 3,2 mlj a (karvane kahel jalal Laetol (jalutav paarike) Euroopa asustamine. 1) multiregionaalne arenguteooria 2) hiline Aafrikast väljarännu teooria Neandertallane ja nüüdisinimene. neandertaallane – I luustik 1856 Sks (elas lõua-euroopas) kromanjoonlane – Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2
JÄRGMINE SUUREM ASTE Australophitecus üldiselt leitud küllalt palju juba. 20 saj alguses leiti üks tema pealuu L.Aafrikast, on nimetatud ka ,,Taungi beebiks" (1927). Läks vaidlemiseks kuni siiamaani peeti vanimaks Inglismaalt (Pildown) 1912 leitud (Charles Dawson) koljutükki. Kuid 1953 saadi teada et tegemist on võltsinguga !!! Australopithecus Lucy vanus 3,2 milj. Kuulus luid leiti palju. On samuti kõndinud kahel jalal. 1976 uus sentsatsiooniline (Laetol) avastus leiti austra.-de jalajälgi. See avastati seal kus vulkaan purskas ja tuhka tuli ja siis sadas vihma ja 2 a-d läksid sellest plögast läbi siis kui vihma sadas ja need jalajäljed jäid sinna sisse 3,6 miljoniks aastaks. A-d on elanud päris pikka aega. Neile iseloomulik on see et nad on kõndinud kahel jalal ja on tekkinud küsimus miks nad hakkasid kahel jalal kõndima. Põhjust ei teata kuid on võimalik et tõusis kahele jalale et kaugemale
“Taungi beebi”. Vaheastmeks inimahvide ja inimeste vahel oli australopiteek. Nende uurimise juures oli üks takistus, et seda ei võetud tõsiselt, sest kolju Piltdownist (amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis vaheastmeks. Koju ülaosa sarnanes inimesega, alakolju aga inimahviga. Piltdowni inimene (Eoanthropus dawson) kuulutati 1953. aastal võltsinguks. Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20. sajandi kõige tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru – perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad!
(1920ndad) AUSTRALOPITHECUSED · Üks kuulsamaid Australopithecuseid on 1974. a leitud Lucy luukere (Etioopia; 3,2 mln a vana). Ta kõndis kahel jalal, oli u 120 cm pikk, u 30 kg raske ning taimtoiduline. Ta sai nime biitlite laulu järgi (laulu nimi tuli aga J. Lennoni poja joonistatud pildist, mis kujutas tema lasteaiakaaslast. Ta suri 46-aastasena 2009. a septembris luupusesse) · Laetol Austral opithecuste jalajäljed (3,6 mln a vanad), kus kõnnivad mees ja naine lähestikku. Avastati täiesti juhuslikult, kui piirkonnas töötavad arheoloogid alustasid omavahel elevandisõnnikusõda, mille käigus märgati kõnealuseid jalajälgi · Miks hakkasid kõndima kahel tagumisel käpal? Negatiivne: 1. Ei ela enam metsas vaid savannis, liikumiskiirus väheneb, 2. Kõige nõrgem külg, kõht on nüüd avatud rünnakule, Positiivne: 1
annaabi.ee 
