Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms Eesti panga ülesanded – Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid Koostab majandusanalüüsi ja prognoose Haldab välisvaluutareserve Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid Finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine
reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises
Kui on tähtaeg pikem, nim seda tähtajaliseks tagasiostulepinguks. Kasutusel on ka mõiste tagasimüügilepig ehk tagurpidirepotehing, millega tähistatakse tehinguid, et tehingu algatajaks on laenuandja, mitte aga laenuvõtja. Tagasiostulepingutelt peab laenuvõtja maksma intressi väärtpaberite ostu- ja müügihinna vahena. Pank A tahab Eesti Pangast ühepäevalaenu 500 000 €, intressimäär on 20%, tagatiseks on panga A laenusertifikaat. Pank A müüb keskpangale laenusertifikaadid 500 000 väärtuses ja järgmisel päeval peab ta sertifikaadid välja ostma koos lisanduva intressiga. Kui suur on see intress mida pank peab keskpangale maksma? 273 + 500 000 € Valuuta interventsioon Nagu eelpool selgus mõjutab keskpank raha pakkumist vabatehingute diskontomäära ja kohustusliku reservimäära abil. Nim meetodit avaldavad valuutaressurssidele vaid kaudset mõju, otseseks mõjutamiseks kasutab keskpank valuutainterventsiooni. Selle eesmärgiks on
Kui tähtpäev on pikem, nim. seda tähtajaliseks tagasiostu lepinguks. Kasutusel on ka mõiste tagasimüügi leping ehk tagurpidi repotehing, millega tähistatakse tehinguid, et tehingu algatajaks on laenuandja, mitte aga laenuvõtja. Tagasiostu lepingutelt peab laenuvõtja maksma intressi väärtpaberite ostu-ja müügihinna vahena. NÄIDE. Pank A tahab Eesti Pangast ühepäevalaenu 500 000, intressimäär on 20%, tagatiseks on panga A lanusertifikaadid. Pank A müüb kekspangale laenusertifikaadid 500 000 väärtuses ja järgmisel päeval peab ta sertifikaadid välja ostma koos lisanduva intressiga. Maksaks kommertspank 273 €. (500 000 x 0,2) / 365. Valuutainterventsioon Nagu eelpool selgus, mõjutab keskpank rahapakkumist vabaturu tehingute diskontomäära ning kohustusliku reservi määra abil. Nimetatud meetodit avladavad valuutakurssidele vaid kaudset mõju, valuutakursside otseseks mõjuks kasutab keskpank valuutainterventsiooni.
annaabi.ee 
