Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad,
See on juba samas suurusjärgus kui Soomel, kus 2007. aasta sügisel oli välisvõlga 110 protsenti SKT-st. Ainuüksi 2007. aastal suurenes Eesti välisvõlg veel 69 miljardi krooni võrra. Eesti puhul on iseloomulik, et välisvõlg jaguneb pooleks eraisikute ja äriühingute vahel ning riigi võetud välisvõlga on vaid 3 protsenti SKT-st. Muutused konkurentsivõimes Välispankade kaudu laenamisele tuginev tarbimisbuum on mõjutanud negatiivselt Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Laenurahast tekkinud nõudlus lõi aluse palkade tõstmise survele, mis tingis tööjõukulude kiire kasvu. 2006. aasta algusest on järsult süvenenud lõhe tööjõule makstava palga ja tööjõu tootlikkuse kasvu vahel (joonis 4). See tähendab, et ettevõtted peavad müüma oma kaupu ja teenuseid tunduvalt kallimalt, kui nad soovivad senist kasumlikkust säilitada. Paraku ei saa välisturule orienteeritud tootjad turult kõrgemat hinda
näitas näpuga riigi kõrge riskitasemega pankadele, klassifitseerides need ühele tasemele näiteks Lõuna-Aafrika ja Brasiilia pankadega. Probleemide taga on islandi majandusteadlase Olafur Isleifssoni hinnangul pangandussektori kasv ja kalanduse osakaalu vähenemine SKPst. Kui 1980. aastal oli kalanduse osa SKPst 16%, siis 2006. aastaks oli see langenud 6%-le. Finantssektor seevastu on kasvanud 17%-lt 1998. aastal 26%-le 2007. aastal. Islandi pankade kasv on tulnud laenurahast, mis on edasi liikunud teistesse riikidesse. Pankade agressiivne laienemine aga on Islandi keskpanga Sedlabanki valuutareservi muutnud liiga väikseks selle jaoks, et pankadega seotud riske katta. Mais sõlmis Sedlabanki Rootsi, Norra ja Taani keskpankadega lepingu, millega Islandil on võimalik naabritelt laenata kuni 1,5 miljarit eurot. Riigi valitsus on ette valmistanud ka teisi võimalusi vajandusel reserve kasvatada, mis on turgu veidi rahustanud.
(Kilvits 2008:7) 1.3 Välisinvesteringud Välisinvestorite usaldus Eesti vastu suurenes ning tõeline laenubuum sai hoo sisse 2005. aastal. Erasektori laenujäägi suhe SKPsse kasvas 2002 aasta. 42% lt 110% ni 2008. aasta lõpuks, mis oli Eli uute liikmesriikidega võrreldes kõrge näitaja. kodumajapidamiste laenudest üle 80% olid eluasemelaenud ning mittefinantsettevõtete investeeringutest moodustavad hooned ja rajatised üle kolmandiku. Seega läks suur osa laenurahast kinnisvara soetamiseks sellealaseks äritegevuseks, mitte aga ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Ehitusbuum kasvas ehitussektori hõive aastatel 2004-2007 peaaegu kahekordseks, tekitades tööjõupuudust ning palgasurveid konkureerivates sektorites. Eesti soodne ettevõtluskeskkond on toonud riiki suures mahus otseinvesteeringuid finantssektorisse, kaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse( kokku 73% aastatel 1994-2008)
kogu laenuportfellist. ·Pangad peavad hindama nõudeid ja laene individuaalselt, võttes arvesse nii pangasisese kui välise informatsiooni, sealhulgas tehingupoole maksevõime ja tagatisega seotud asjaolud Laenuportfelli muutused ·Laenuportfelli muutustest on olulisemad: laenuportfelli kasvu seos klientide hoiuste kasvuga, laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel. Suur osakaaluga on rahandussektori laenudel, mis tähendab, et pangad suunavad suure osa oma laenurahast liisingfirmade finantseerimiseks. Kõrge valuutalaenude osakaal laenuportfellist tuleneb sellest, et pangad seovad oma laenud valuutariski katmiseks valuutaga, peamiselt euroga. Panga kohustused 38 Eelkige klientide arveldusarvetel n nöudmiseni hoiused, aga ka tähtajalised hoiused ja deposiidid. Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel,
riigipiirid jooksid. Nõnda tekkis rahvusvaheline usalduskeskuste võrk, mis on panganduses hädavajalik. Tänane maailmamajandus tõendab, et rahvusvaheline usaldusstruktuur on kogu globaalse majanduse alus. Just juudid olid need, kes suutsid esimesena luua globaalmajanduse võrgustiku. Ühe lüli hävitamine ei hävitanud võrku, aga hävitaja kaotas kogu võrgu silmis usaldusväärsuse ning oli edaspidi laenurahast ära lõigatud. Usalduskeskuste võrk, usaldusstruktuur, võrgustik, kogemused, traditsioonid, kultuur, religioon jms on ka tänapäeva maailmas äärmiselt oluline. Kõike pole võimalik kiiresti, hästi ja tulemuslikult teha vaid suure raha abil. Maailma parimad luureorganisatsioonid on Vatikanil ja Iisraelil, kiidetakse ka Suurbritannia ning Venemaa luuret. Seevastu USA Luure Keskagentuur 94 (CIA) – mille palgal on 17 000 inimest ja 2014
annaabi.ee 
