Otsmikusagar: täielik pimedus kuigi visuaalsed väljad on aktiivsed, raskused liigutuste juhtimisel, ruumilises mälus, mäluhäired Üksikraku aktiivsuse salvestamine ja ruumitaju - millised olulisemad üksikrakud ja nende funktsioonid? Mis piirkonnas ajus neid leitud on? Koharakud: aktiivsus vallandub kui loom siseneb spetsiifilisse asukohta keskkonnas - Kodeerivad roti asukohale lisaks ka liikumise suuna ja liikumise - Koharakud jätkavad pimedas toas laenglemist vastavalt varasemale infole. - Eelistavad visuaalset infot kuid võivad olla mõjutatud lõhnast, tasakaalust, maitsest, häälest. - Kui ruumis vaid üks visuaalne vihje siis see määrab ära kus rakud laenglema hakkavad. - Lähedalt seotud looma võimega liikuda – kui hoitakse kinni siis lõpetavad laenglemise Suunarakud: laenglevad kui rott suunab pea kindlasse suunda. Oleneb suunas millised rakud laenglema hakkavad nt üks kui lääne poole teine kui põhja poole
elektriväljasid, mis kõik kokku summeerudes tekib üle kogu aju üldine elektriväli. Näiteks kui makroskoopilised kehad saavad laengu, siis keha laeng tekib laetud osakeste summast ehk keha laengu elektriväli moodustub laetud osakeste väljade liitumisel. Inimese teadvusseisund esineb ainult aju üldise aktiivsuse juures ja mingi kindel teadvuse sisu esineb ainult mingi kindla ajupiirkonna aktiivsuse korral. Neuronite aktiivsus tähendab aga nende neuronite laenglemist ajas ja ruumis. Elektriliselt laetud keha tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja ja seega on teadvuse tekkimine ( ja selle olemus ) seotud just nende füüsikaliste väljadega ( mida siis neuronid oma laenglemistega ruumis tekitavad ), mitte aga otseselt just neuronite endiga. See tähendab seda, et teadvus võib seotud olla just neuronite väljadega ehk siis aju üldise elektriväljaga, mitte niivõrd neuronite endiga
Kuid ajus olevad neuronid laenglevad ajas perioodiliselt ja seega esinevad tuntud ajulained. On selge, et aju töötab ja on teadvusel parajasti siis, kui neuronipopulatsioonid on aktiivsed. Kui aga neuronid ei laengle üldse, siis võib tekkida inimesel ajusurm ( teadvusetus ). Teadvuselamus on ajas pidev, kuid samas ajus esinevad ainult perioodilised nauronite aktiivsuste võnkumised. See võib viidata asjaolule, et neuronid laenglevad ajas tõesti perioodiliselt, kuid aega, mil neuronite laenglemist ei toimu, ei teadvustata. Teadvuselamus tekib ainult laenglemiste perioodidel. Niimoodi sulanduvad kokku perioodid, mil toimuvad laenglemised, sest vahepealseid mitteaktiivsuse perioode ei teadvustata, sest teadvus kujuneb välja ainult siis, kui ajus olevad neuronid on aktiivsed. Nii tekibki ajas pidev teadvuselamus. Huvitav on märkida veel seda, et teadvus peab olema ajas pidev ja alles siis on võimalik inimesel tajuda aega. Niimoodi on
Osakesed, mis on samaliigilised, on üksteisest eristamatud. Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti. Ka inimese ajus esinevad füüsikalised väljad. Näiteks neuronitel ja neuronipopulatsioonidel esinevad just rütmilised aktiivsused, mida väljendab neuronite erutatavuse ja pidurduse vaheline ,,üles-alla" võnkumine. Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli. Nüüdisaegne neuroteadus peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste funktsioonidega nagu näiteks integreerimise ja ennustamisega. Näiteks neuronite rütmilised võnkumised kontrollivad aju neuronaalset erutatavust. Pealegi neuronite rütmilisi võnkumisi nimetatakse neuroteaduses ostsillatsioonideks
annaabi.ee 
