Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning nõnda sümboliseeritakse perekonnaelu järjepidevust. Pulmarahvas koguneb ringi, lauldes ja ringiratast liikudes oodatakse, kes saab uueks pruutpaariks. Mõnikord on tegu juba kindlate abiellujatega, kuid ka nii on tekkinud täiesti uusi ja hiljem kokkujäänud paare. Pruudipärja mängimine kannab kindlasti iidset tanutamise ideed, sest pärja üleandmise hetkel saab pruudist noorik. Midagi vana, midagi uut, midagi laenatut, midagi sinist. Midagi vana detail, mis avaldab austust pruudi perekonna vastu ning väljedab jätkuvalt tugevat sidet vanematega. Midagi uut detail, mis sümboliseerib tulevikku ning sidet uue, loodud perekonnaga Midagi laenatut laenatud ese peaks pärinema paarilt, kes on õnnelikus abielus, et nende hea õnn ja harmoonia kanduks ka uuele pruutpaarile Midagi sinist sinime on puhtuse värv ning seda kantakse truuduse märgiks. ,,Peigmees võib pruuti suudelda..."
plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Sartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessanssis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, ,,jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhidektuurist laenatut: karniise frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid. Intarsia 6
meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregoriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime. Tulemused võisid olla üsna tavatud, näiteks "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti oluline paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatut motet või ilmalik laul. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osa koosnevad Kyrie eleison, Gloria in excelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus, Benedictus ja Agnus Dei. Barokkajastul missa väljendas jõulise inimese tundeid. Pingestatus, suured kontrastid, sageli äärmuslik tundelisus kõik see on iseloomulik vokaalsümofoonilistele suurteostele ning sealhulgas ka missale. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Laulu sisu, sõnad ja
,, Reisige, liikuge pidevalt ja olge terve. Õppige ujuma, vibu laskma ja ratsutama. Ärge saastage seisvaid veekogusi. Hoiduge alkohoolsetest jookidest, sest nad on kõigi hädade algus ja kõigi õnnetuste ema. Ärge sööge liiga tulist toitu. Toidu austamine on enne ja pärast sööki käte pesemine. Kõige parem jook nii siin- kui ka sealilmas on vesi. Meenutage sööma asudes Allahit ja ärge olge toidu suhtes valiv. Puhastage hambaid. Parem on kanda oma lapituid rõivast kui laenatut või teiselt nurutut. Püüdke igal hetkel olla puhas. Usk nõuab inimeselt lihtsalt ja puhtalt riietumist. Allahi meenutamine on hinge kosutus.'' Idamaised traditsioonid ja moslemite usulis-kõlbeline eeskiri kujundab ideaalse õigeuskliku muhameedlase, tema maailmavaate ja moraali. Koraani järgi vastutavad kõik inimesed oma tegude ja mõtete eest. Seega on otsus käia õiget Jumala juhatatud rada ja elada tõelise uskliku elu igaühe enda teha.
väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Šartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessansis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, "jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhitektuurist laenatut: karniise, frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveseks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid - antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid, mida esimest korda kasutas Raffael Vatikani loggia'de (1516-1518) freskodes. Raffaeli inspiratsioon oli pärit keiser Nero Kuldse Palee
annaabi.ee 
