laensõnade mugandamisest eesti keelde. 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused Võõrkeelsete sõnade muganemise all mõeldakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist ja tähenduslikku kohanemist teise keele struktuuris. Mugandamine võib Pedaja sõnul toimuda väga aeglaselt ning seda mõjutavad mitmed tegurid. Peamisteks faktoriteks mugandamise kiiruses võivad olla: kasutussagedus, funktsioon ja laenamisviis.8 Laenude häälikulisel muganemisel võib esile tuua kolme alaliiki: ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). 9 Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju
Muganemise all mõistetakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist, ning tähenduslikku kohanemist laenuvõtja keele struktuuris. Muganemine võib olla väga aeglane, kuna seda mõjutavad eri tegurid: esmalt laensõna kasutussagedus, laia levikuga sõna muganeb kiiremini; teiseks on oluline uue sõna funktsioon, üldkeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui erialakeele laen; kolmandaks mängib laenu muganemisel rolli laenamisviis, nimelt kõnekeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui kirjakeelde laenatud sõna. (Pedaja 2006: 29) Kohanemine on vastastikune protsess: nii nagu keele struktuur mõjutab uusi sõnu, kohaneb ka keele süsteem omakorda laenudega, ning pole välistatud muutused keele 3 P. Ariste, Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Tallinn: Valgus, 1981, lk 106, 142 5 grammatikasüsteemis. (Pedaja 2006: 29) 3
Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club. Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kover. Variantsus näitab, et sõna kas pole veel leidnud eesti keeles sobivat kuju või on see küll olemas, kuid ei ole piisavalt tuntud. Varieerumise põhjuseks võib olla: · laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante; · kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam; · sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. Muganemise järgmine etapp on sõna sulandumine eesti keele muutesüsteemi ehk see, kuidas uut sõna käänama või pöörama hakatakse. Ka siin on võimalik varieerumine, st keelekasutajad muudavad sama sõna erinevalt (nt pikseli ja piksli, posteri ja postri).
Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kõver. Suure varieerumisega sõnad on veel email (meil, mail, e-meil), laptop (läptopp, laptopp, slängiline läpakas), DJ (diidzei, diidzei, deejay), skannima (skaneerima, skanneerima, skännima). Variantsus näitab, et sõna kas pole veel leidnud eesti keeles sobivat kuju või on see küll olemas, kuid ei ole piisavalt. Varieerumise põhjus võib olla: • laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante; • kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam; • sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. 17. Iseloomusta eesti keele sõnavara struktuuri (Hausenberg 2009. Kuhu lähed, eesti keel? - Keel ja Kirjandus 4). Küsimused 17 ja 18 kattuvad suures osas. + 18. Kirjelda sõnavara rikastamise vahendeid: laenamine, liitsõnad, tuletamine, tehistüved, uue tähenduse andmine, murretest laenamine, sõnavõistlused jne.
annaabi.ee 
