Michelangelo Taavet. Michelangelo. Taavet. Michelangelo. Püha perekond. Michelangelo. Julius II hauamonumendi joonis. Vasakul Surev ori, paremal Mooses. Michelangelo. Mooses (1515). Michelangelo. Julius II hauamonumendi valminud küljesein (1545). Michelangelo. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalingud. Michelangelo. Sixtuse kabeli laemaali fragment ja üldvaade (13x48m, 1508-1512). Michelangelo. Fragment Sixtuse kabeli laemaalilt Aadama loomine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: Pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: vasakul Jeremias, paremal Delfi sibüll. Michelangelo. Medicite perekonna hauakabel. Michelangelo. Vasakul Giuliano de Medici, paremal Lorenzo de Medici hauamonument. Michelangelo. Üleval Öö allegooriline figuur Giuliano de Medici hauamonumendilt, all Hämariku allegooriline figuur
Michelangelo Taavet. Michelangelo. Taavet. Michelangelo. Püha perekond. Michelangelo. Julius II hauamonumendi joonis. Vasakul Surev ori, paremal Mooses. Michelangelo. Mooses (1515). Michelangelo. Julius II hauamonumendi valminud küljesein (1545). Michelangelo. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalingud. Michelangelo. Sixtuse kabeli laemaali fragment ja üldvaade (13x48m, 1508-1512). Michelangelo. Fragment Sixtuse kabeli laemaalilt Aadama loomine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: Pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: vasakul Jeremias, paremal Delfi sibüll. Michelangelo. Medicite perekonna hauakabel. Michelangelo. Vasakul Giuliano de Medici, paremal Lorenzo de Medici hauamonument. Michelangelo. Üleval Öö allegooriline figuur Giuliano de Medici hauamonumendilt, all Hämariku allegooriline figuur
palavik. Õnnestus muuta antiikkunsti olemus oma kaasajale Looming lähedaseks. Kajastuvad antiigi ideed ja vormid, moodustab renessansskunsti tipu. Keha ja ruumi dünaamilise käsitlusega rajas tee barokki. Esindab usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusesse. Lemmikteema: jõuline nooruk. Taavet marmorkuju, Viimane kohtupäev jt. Detail Sixtuse kabeli laemaalilt. "Aadama Fresko loomine" 1508-1512 Teine kõige populaarsem maal peale Mona Lisat. Pildil on kujutatud stseeni, kuidas Jumal lõi Aadama. Stseen on võetud Esimese Moosese raamatust. Michelangelo vaba looming. Laemaal on 500 ruutmeetri suurune. See detail on 280 cm × 570 cm suurune. AITÄH KUULAMAST!
Kasutasid kõrgrenessanssi pärandit. Maaliti põhiliselt paljufiguurilisi altarimaale ja antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võistlus ja neil mõlemil oli toetajaid kirikuringkondades, kes olid kunsti peamised tellijad Michelangelo da Caravaggio. Peetruse ristilöömine. Caravaggio. Lautomängija Annibale Carracci. Palazzo Farnese laemaalid Roomas. Annibale Carracci. Bacchuse ja Ariadne võit, detail Palazzo Farnese laemaalilt. Barokkskulptuur · Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. · Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. Lorenzo Bernini. Vasakul Apollon ja Daphne, paremal Persephone röövimine. Barokkarhitektuur Saksamaal. Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kuulsamad teosed loodi suhteliselt hilja, siis kui euroopas hakkas levima juba rokokoo. Tänu sellele on piir baroki ja rokokoo vahel kohati ebaselge. Tihti on arhitektuuri
Frncisque poulbot (1879- 1946) joonistas suurte silmadega poisse sacre-coeuri taustal Michelangelo Antonio canova (1475-1564) (1757-1822) aadama loomine(detail sixtuse kabeli Pauline borgese veenusena laemaalilt(vatikan) itaalia skulptor cannova esindab neoklassitsistmi/ ta oli itaalia kõrgrenessansi üks kolmest ampiiri.skulptuur kujutab napoleon'i õde, ta ei suurkujust, tuntakse eelkõige skulptorina, ei jää lubanud kellelegi seda skulptuuri näidata, seda maalikunstis alla leonardole ja raffaelile.1508 a. hoiti borghese villas ühes ruumis kuku taga Hakkas ta sixtuse laele maalima loomise stseene., tal tuli seda maalida selili neli aastat
tõttu enamasti om algse kuju minetanud. Peasaali dekoori valmimine sai alguse 1721. aastal, kui Pihkvast ja Novgorodist saadetud müürsepad lõpetasid lossi võlvide ja müüride ladumise. Peasaali laemaalid on tehtud Titsiti ja Ovidi järgi. Lossi tööle oli värvatud kohalik kunstnik. Võrreldes rahvusvahelisel kõrgtasemel olevate stukk-kaunistustega on lossi laemaaling pigem provintslik, selle naisefiguurid on puisevõitu. Laemaalilt oodatakse heledat, freskolikku läbipaistvust, ent siinne maalija on lähtunud pigem õlimaali tehnoloogiast ja kinnitanud lõuendi plafoonidega, tegelikult on õlivärvidega maalitud otse krohvile. Kardioru lossi peasaali laemaaliks on ,,Diana ja Actaeon"i kompositsioon. Selle kaudseks eeskujuks on aga sellest maailst tehtud gravüür, mille kompositsiooni on veidi muudetud. See üldistab venemaa
annaabi.ee 
