Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias helilooja muusik · Kristjan Raud kunstnik · Paul Raud kunstnik · Ants Laikmaa kunstnik · August Wiera näitleja · Karl Menning lavastaja · Paul Pinna näitleja · Theodor Altermann näitleja · Karl August Herman muusik · Jaak Järv kirjanik
Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees. V periood, Viin (1816-1827): hiline looming. Iseloomustab stabiilsus, konservatism. Heliloojat peeti veidrikuks. Suhteliselt väheviljakas. Enamik toetajaist on surnud, Beethoven kirub ladvikut. Täielikult kurt, suhtleb ainult kirjalikult. Tervis halvenes iga aastaga maksahaigused, ilmselt põhjustatud alkoholismist, olid sagedased. Hiline looming võtab kokku kõik senise. Kirjutas klaverisonaate, IX sümfoonia, Missa solemnise, viimastel eluaastatel ka mõned kvartetid, mis jäid ka tema nn. loominguliseks testamendiks. Niigi vilets tervis halvenes 1826. aastal veelgi, ta suri 1827. aasta märtsis. Tema matustel osales umbes 10000 inimest. Klaverisonaadid: kokku 32
Sageli tundub, et kastisüsteem ei ole ka tänaseks kadunud. Tihti räägitakse eliidist, millega tehakse küllaltki konkreetselt selgeks, et ühiskond ei ole võrdne. V. Pareto arvates on ühiskond alati jagunenud eliidiks ja mitteeliidiks, kus avaramas tähenduses saab võtta eliiti kui neid, kes on oma erialal edasi jõudnud ning saavutanud professionaalses hierarhias märkimisväärse seisundi. Kitsamas tähenduses aga mõistetakse eliidina vaid riiki valitsevat ladvikut, mis omakorda hõlmab enda alla valitsevat eliiti ja mittevalitsevat eliiti, kuhu võivad kuuluda nt võimekate poliitikute armukesed. Selline arusaam ei tohiks tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas enam eksisteerida, aga kohati eksisteerib see siiski. R.Michels selgitab ühiskonna ebavõrdust aga sellega, et organisatsiooniliste, massipsühholoogiliste ning individuaalpsühholoogiliste põhjuste tõttu tulevad võimule mugandujad, pugejad ja demagoogid, kes mõtlevad vaid enda huvidele
Nii ei muutuks ka töö vastumeelseks, vaid elu rikastavaks ja isiksust arendavaks. Üheks rikkuseks elus võib pidada oskust õieti aega kasutada. Inimene ei tohiks olla ainult töönarkomaan. Kuigi teised võivad teda imetleda, võõrdub ta perest, kaotab tervise ja kogeb eluliste väärtuste kriisi. Paradoksaalsel kombel ei teeni töönarkomaan sageli kõige suuremat tasu, sest ta on sageli ülesandele, mitte tulemusele suunatud. Aja vallas ei ole jõukat ladvikut ega intellektuaalset koorekihti. Geeniusele ei anta iial lisatundi päevas. Elu tuleb nii planeerida, et jõuaks tegeleda kõigi eluvaldkondadega. Targalt aega kasutades võib töötada ainult teatud arv tunde, kuid ära teha töönarkomaanist rohkem. Töötada tuleks leidlikumalt, mitte kauem. Nii saab ka hästi töötades ja palju teenides olla rohkem nende seltsis, kes annavad elule mõtte perega ja sõpradega ning tegeleda lisaks tööle ka hobidega, mis inimest laevad.
viskas nad seejärel oma elust välja. (,,Või nii? Ah et raha pole..sel juhul, tobuke, kao sinna, kust sa tulid, rutem kui muidu! Saa ükskord aru: raha otsas, kõik otsas!"). Ta tundis kohati ülimat rõõmu meeste piinamisest, alandamisest ja ärakasutamisest. (,,Ta oleks võinud krahvile näkku sülitada see oleks ka siis tänulikult paigale jäänud.") Nana ei suutnud endas vaigistada ka kihku meessugu ja nende juhitud ühiskonna ladvikut alandada, neile kätte maksta. (,,Mis kasu ta neist soliidsetest härradest õieti oli saanud? Kõik, mis prints ja Steiner sisse tõid, oli kulunud lapsikute kapriiside peale, ilma et oleks teadnudki, kuhu raha kadus. Ja ometi jälitasid võlausaldajad teda kibedamini kui ei kunagi varem. Steiner sai vaid hädavaevu aegajalt tuhat franki kokku ajada, ja sedagi alles siis, kui Nana ähvardas teda vastasel korral uksest välja visata."). Nana tahtis rikastuda meeste arvel ja seda
annaabi.ee 
