(klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel Jaagu ema, Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud 2. Riks/Richard Laasik (tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet,
2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, 3) Riks/Richard Laasik (tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska
enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924). Nimetatud teoseis esinevad küll samad tegelased, kuid neid pole kujutatud säärase plastilisusega kui ,,Kevadeis". Samuti ei anna kõnesolevad jutud tunnistust sellest ladusast jutustamisoskusest, sundimatust huumorist ega leebest nukrameelsusest, mis on omased Lutsu pildikestele koolipõlvest. Vestelaadilised jutustused ,,Tootsi pulm" ja ,,Äripäev" kannavad eelkõige süvenematuse ja ruttamise pitserit, mis nende kunstilist väärtust suuresti kahandab. Tootsi-lood, eriti ,,Kevade" I ja II, põhinevad kirjaniku isiklikel mälestusil Palamuse kihelkonnakoolist ja selle lähemast ümbrusest. Võib eksimatult väita, et Tootsi-lugude kunstiküpsema osa
Väliskaubanduse suhtelist osatähtsust riigi majanduses mõõdetakse väliskaubanduse osatähtsusega riigi sisemajanduse koguproduktist (väliskaubanduse käive/SKP). Aegade jooksul on see arv kõikunud, aga enamasti on see Eestil umbes 80 protsenti. Võrreldes enamiku OECD liikmesriikidega on see tase aga ligi kaks korda kõrgem. Üks järeldus on sellest numbrist see, et Eesti on 11 väliskaubandusest ja selle ladusast kulgemisest äärmiselt sõltuv ja siit tuleneb ka WTO liikmesuse tähtsus Eestile. 1999. aastaga võrreldes oli mullu Eesti ekspordikäive 3,6 korda suurem ja impordikäive 3,4 korda suurem. Võrreldes aastaga 1993 on Eesti väliskaubanduse maht tänaseks aga kümnekordistunud. Väliskaubandus ja WTO liikmelisus on Eesti majandusele ülitähtis. 12
annaabi.ee 
