kindlustada luteri usu mõju. Samuti tulenes rahvahariduse korraldamine luteri usu põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna õpperaamatuid ei olnud, siis kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi lugemist õpetada. 1687 a. otsustati igasse kihelkonda rajada kool ja sealsetele koolmeistritele pidi palka maksma. Peale koolide oli lugemisoskuse omandamisel oluline roll ka koduõpetusel, kus koolitati eelkõige neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. Tänu sellele tegevusele üldine haridustase paranes, rahvakultuur hakkas arenema ja eestlastel oli kõrge lugemisoskus.
,,Ajaloo suurkujud. Tsivilisatsiooni lühike ajalugu antiikajast kuni uusaja koiduni" Will Durant Tegemist on maailmakuulsa kultuuriloolase Will Duranti postuumselt ilmunud raamatuga, mis tutvustab lühidalt ja ladusal moel maailma ajaloo silmapaistvamaid isikuid Egiptusest uusaja Euroopani. Neli aastat enne surma alustas Pulitzeri preemia võitnud Will Durant tööd raamatuga, mis jäi tal viimaseks. Varem oli ta koos oma naise Arieliga välja andnud paljukiidetud raamatusarja ,,Tsivilisatsioonide ajalugu", mille lühikokkuvõtteks võibki pidada alles hiljuti avastatud ja avaldatud raamatut ,,Ajaloo suurkujud". Selles avaneb värvikas galerii isiksustest, kes on olulisel määral kujundanud maailma ajaloo
Nüüdsest olid talupojad vaid kuninga alamad. Mõisates viidi sisse vakuraamatud, mis fikseerisid iga talupoja kohustused mõisas. Talupojad said õiguse mõisniku peale kaevata kasvõi kuningale endale, kui seda lepet rikuti. Hariduselu Esialgu pandi lootusi maalaste lugemaõpetamisel köstritele. Neid aga oli vähe ja nende haridus puudulik. Bengt Gottfried Forselius asutas 1684a seminari koolmeistrite ettevalmistamiseks. Õpetajaks oligi tema ise. Õpiaeg kestis 2 aastat, põhirõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusel, ent veidi õpiti ka kõike muud. Forselius koostas aastaks 1686 ka omaenda aabitsa. 1687 otsustas Liivi maapäev, et mõisnikud peavad ehitama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile. Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus eestlaste hulgas märkimisväärselt kõrge. Luteri usu leviku jaoks oli oluline Piibli tõlkimine emakeeltesse. Aastal 1637 koostas Heirich Stahl
Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Soomest pärit rootsi pastori peres. Pere oli väga talurahvasõbralik. Forselius kõneles eesti ja saksa keelt. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja Saksamaa ülikoolis. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrita ja köstrite ettevalmistamiseks. Selle kooli ainsaks õpetajaks oligi Forselius. Õpiajaks oli kaks aastat. Enamik õpilastest olid Tartu lähistelt. Pearõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusele. Lisaks 6 sellele õpetati ka kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686. aastast alates sai kasutada ka tema enda kirjutatud aabitsat. Mõisnikud, kellele ei meeldinud talupoegade harimine levitasid jutte kooli kahjulikkusest. Räägiti, et õpetajad nõuavad suurt tasu ja peale kooli lõppu lähevad kasvandikud Rootsi kroonut teenima.
andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forcelius - õpetas välja koolmeistreid, valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna Gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist, koostas aabitsa. Piiskopimõisa seminar 1684 - Asutati Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk ladusal lugemisel, usuõpetusele. Liivimaa maapäeva otsus 1687 - Igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630 - Johann Skytte eestvedamisel loodud õppeasutus, mille õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Tartu ülikool 15.okt 1632 - TÜ avamine, hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks,avakõnes lubati ka talupoegi õppima, aga tegelikult nii ei olnud,
annaabi.ee 
