JUUTIDE MUUSIKA Anette Mägi 7.c klass 2016 Juutide Muusika o Vaimulik muusika o Levis kristlaste hulka o On saanud mõjutusi teistelt rahvastelt o Alates 16. saj. enamik muusikast moll-helilaadis o Klezmer · Tähendas muusikainstrumenti, hiljem tähendus laienes · Viiul, klarnet, tromboon, akordion · https:// www.youtube.com/watch?v=9IOQ9ARwj38 Juutide muusika (2) o Sefardi · Ladino keeles · Esitajaks naised · Balkani poolsaare ja Araabia muusikale iseloomulikud · https:// www.youtube.com/watch?v=ZCgZnn0ud xw Tuntumad pillid o Sofar - Kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill · https://www.youtube.com/watch?v=VlRH vM9xeSQ&nohtml5=False o Halil Roopillitaoline instrument Toora o 11. saj. eKr sündinud kuningas Taavet o Kinnor o Juutide templimuusikutest loodud koor Tänapäeva Muusika
mälestuseks, sama range nagu Jom Kipuri paast. Judaismi tähtsaim püha · Perekondlikus elus on nädala kõrgpunktiks sabbati ehk sabati pidamine. · Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. · 4.käsk käsib pühitseda sabati päev, millal Jumal puhkas pärast maailma loomist. · Sünagoogis loetakse Toora peatükk. Juudi keel · Juudid kasutasid heebrea ehk ivriit,jiidis ja ladino keeli. · Heebrea keel on semiidi keelte kaanani rühma kuuluv keel. · Ivriit: ruuduline kiri, paremalt vasakule, kirjas puuduvad täishäälikud. · Pärast lahkumist iidsest Iisraeli alast sai ivriidist pühakirjade keel. · Taas sai kõnekeeleks XIX sajandi keskel tänu Eliezer Ben-Jehuda tegevusele. · Praegu on Iisraeli üks riigikeeltest. · Jidisi keel ehk jidis (ka: juudi keel) on askenazi juutide keel. · Kuulub germaani keelte hulka.
Kui juut hakkab ateistiks (jumalaeitajaks) peetakse teda ika juudikogukonna liikmeks olgugi et eksituses olevasks Kui juut p66rdub m6nda teise religiooni sis ta ei kuulu enam juudikogukonda S6na juut p2rinab heebrea keelest (yehudi) Juudamaa elanik v6i juuda sugukonna liige Juudi keel heebrea (kuulub semiidi keelte kaanani ryhma), jiidis (tekkinud ida eur.)(kuulub germaani keelte hulka) (kujuneb 1012saj, saksa murrete baasil) (kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja), ladino (aluseks on vana kastiilia keel, tyrgi.) Judaismi t2htsad kohad Keskne punkt juutide jaoks on Jeruusalemm e. Tzion e. Siion kuni a.ni 70 Teine Tempel (t2na on sellest alles Nutumyyr)(teise templi l22nemyyr) (pyha koht) Masada kindlus Surnumere koopad (sealt on leitud selleaegne vana testament kui need syndmused toimusid) Judaismi tavad Vastsyndinud poisil 8 p2eval tehakse ymber6ikamine ehk britmila T2iskasvanuks saab poiss 13 aastaselt sis tuleb barmitzva, tydruk saab
enam juudi usku ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juudid kasutavad heebrea ehk ivriit,jiidis ja ladiino keeli. Heeabrea keel on omakorda semiidi keelte kanaani rühma kuuluv keel. Ivriit on ruuduline kiri, paremalt vasakule ning keeles puuduvad täishäälikud. Pärast lahkumist iidsest Israeli alast, sai ivriidist pühakirjade keel. Jidisi ehk Jidis kuulub germaani keelte hulka. Selle keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. Ladino keel kuulub romaani keele hulka, täpsemalt ibeeri-romaani keelte allrühma hulka. Kirjas kasutab nagu ka Jidis heebrea keelt. Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerusalaim ehk Jeruusalem. Teine nimetus Tzion ehk Siion. Kuni 70. aastani seisis seal tempel. Nüüd on neile kõige tähtsamaks pühapaigaks Lääne-müür. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sünagoog on siis judaistide kogunemispaik pühakoda. Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas
1942 lõplik lahendus, kõik juudid hävitada. 1948 rajati Iisraeli riik IISRAELI RAHVAS - juudid *heebra keel, milles on kirja pandud pühakiri ja mis on alles kui pühakeel, mida niisama ei pruugita. *juudid -Askenazi *jidis See rühm sai enim kannatada II maailmasõjas. - Sefardi elanud valdavalt hispaanias ja liikunud sealt välja, võime neid kohata kogu maailmas praktiliselt. *ladino -Edot ha-mizrach idarahvas *Religioon kui ühendaja- uskumused, tavad, identiteet JUMAL judaismis *ainujumal alguses lõi Jumal taeva ja maa.. armuline & õiglane karm & õiglane *JHWH see nimi on nii püha, et seda ei öelda. Usk on pigem vähem kui rohkem.Arvatakse, et sellel nimel on midagi seoses olemisega aga täpselt ei teata. -On arvatud, et see nimi võiks olla Jahve, Jehoova. -Adonai *Isand (Issand) LEPING
Teistes linnades alates väärivad Quetzaltenango, kohvi tootmise keskus asub Lääne Highlands; Puerto Barrios. Iga nende linnadel on oma osakond. Puerto-Barrios sai suure tähtsuse oma banana ja kohvi eksporti kasvuga tema arenemist pisevalt aitas kompaania «United Fruit » Rohkem kui pool Guatemala elanikkeetest on indiaanlased , vana Maya sugulased, ülejäänud järeltulijaid on peamiselt hispaaniakeelsele mestizo-Latino, hispaanlased ja indiaanlaset järeletulijad. Ladino riigi, linna-ja maapiirkondade elu oluline roll. Keskkonnas domineerib Hispaania toll, kuigi mitmed muutunud langetasid mõju all. Enamik Latino keskendub linnad väljaspool riigi idaosa ning Vaikse ookeani poolsel rannikul. Indiaanlaste enamik elavab riigis edelarannikut ja kesk mägialal. Nad siiski säilitavad Maya, paljud kombeit.Noored mehed, astuvad kaitsejõududele tegevteenistusse ja paljud pered indianlastel sunnitud põgenema linnadesse, et tööd leida. Religioon.
Jumal ei pea riiki looma, vaid selle taastama. Holokaust. Pool sajandit aset võtnud sündmus, kus enamik juutidest hävitati. Suur osa traditsionaalsest juudikultuurist kadus. Ei puuduta vaid Saksamaad, ka Poolat, Ida-Euroopat. 1948 Iisraeli riik. Heebrea keel. Kirjas pühakiri, tänapäeval klassikaline heebrea keel surnud keel. Juudid koosnevad erinevatest rühmadest (Askenazi juudid, kes elasid Euroopas, rääkisid jidisi keelt.) (Sefardi juudid vahemere ääres, rääkisid ladino keelt) (Edot ha-mizrach, Palestiinas) neid kõiki seob religioon. Annab kollektiivse identiteedi. Erinevused minimaalsed. Tänapäeval öeldakse, et kõige suurem proleem on juutide jaoks segaaebielud. Traditsioonid hääbuvad. Lihtsam on minna kergema vastupanu teed. Võime traditsiooni nimetada judaismiks. Eesti Juudiusu Kogudus. Müüdid Kirja pandud pühakirjas, nimetatakse Tanah´iks. Nimi tuleb pühakirjade erinevate osade tähtedest. Müüdid maailma loomisest, väljarännust Egiptusest
Juudisugu liigub mööda emaliini (nt ortodoksetel juutidel). Kõik juudi rahvusest ei ole judaistid. Liturgiline keel heebra keel. Juudi usundis on olulisem koht praktikal kui õpetusel. ,,Religioon kui ühendaja uskumused, tavad, identiteet". JUUDI RAHVAS Askenazi juudid Saksamaal elavad juudid. Nende keeleks: jidis (põhineb saksa murretel); Sefardi juudud Hispaanias elavad juudid. Nende keeleks: ladino (põhineb hispaania keelel); Edot ha-mizrach idas elanud juudid, nt Iraagis. Neid kõiki seob usk. OLULISEMAD SÜMBOLID Menora seitsmeharuline juudi küünlajalg. Taavet täht, Taaveti kilp sümboliseerib erinevaid asju, nt üks tõlgendus et meest ja naist. Judaismis ei tohi kujutada Jumalat, sest Jumal on kehatu. KULTUSLUGU Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi
worker who could not resist bragging. The factory was later bombed. Censors in a political section looked for clues to hoards of vital material that might be bought by the Allies to preclude the Axis from getting it. An economic section extracted remarks about shortages and living conditions to help build up pictures of national economies. Letters in uncommon languages went to a language identification section, which obtained translators for such esoteric tongues as Ladino, a mixture of Hebrew and 15th-century Spanish spoken only by the 30,000 Sephardic Jews in colonies in Spain, the Balkans, and Latin America. Floor examiners passed all messages with peculiar wording, odd- looking marks, or other suspected indications to the security division, which had two sections to examine steganograms concealed in the two basic ways—linguistically and technologically. These were the code and cipher section for the linguistic steganograms and the laboratory section
annaabi.ee 
