1. Alea iacta est Liisk on langenud 2. Alma mater Toitja ema 3. Ars longa, vita brevis Elu lühike, kunst pikk 4. Auctorem opus laudat Töö kiidab tegijat 5. Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe 6. Carpe diem Ära lase päeva raisku 7. Casus belli Sõja ajend 8. Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) 9. De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head 10. Dictum - factum Öeldud - tehtud 11. Dies diem docet Päev õpetab päeva
Ladinakeelsed väljendid Väljend Tõlge Alea iacta est Liisk on langenud Alma mater Toitja ema Alma mater Hinge ema Amat victoria arnam Võit armastab hoolt Amicus certus in re incenta cernitur Õiget sõpra tuntakse hädas Ars longa, vita brevis Elu lühike, kunst pikk Auctorem opus laudat Töö kiidab tegijat Julgesti asja kallale, targasti plaani Audapter inrein konsilicum prudentae juurde
Adversa fortuna 5Kuri saatus Agnus Dei Jumala talleke Ars longa, vita brevis est Kunst pikk, elu lühike alter ego lähedane sõber või mõttekaaslane Alma mater hinge ema Amicim vitam ornant 10 Sõbrad kaunistavad elu Aqua tofana Tofana vesi Auctorem opus laudat töö kiidab tegijat Per se iseenesest Carpe diem Ära lase päeva raisku Circulus vitiosus 15 Nõiaring Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Crocodili lacrimae Krokodillipisarad
1) jaga ja valitse Divide et impera 2) kasuta päeva Carpe diem 3) sõja ajend - Casus belli 4) läbi raskuste tähtede poole Per aspera ad astra 5) armastus võidab kõik Omnia vincit amor 6) puhas leht Tabula rasa 7) tundmatu maa Terra incognita 8) tulin nägin võitsin Veni, Vidi, Vici 9) terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 10) nimesid nimetamata Nomine sunt adiosa 11) joome, sest peame surema Bibamus, moriendum est 12) kunst on pikk, elu lühike Ars longa vita brevis 13) olgu muld sulle kerge Sit tibi terra bris 14) surm on algus Mors principium est 15) mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale Quod libet jovi, non licet bovi 16) veinis on tõde In vino veritas 17) nagu hüüdja hääl kõrbes Vox clamantis in deserto 18) raha ei haise Pecunia non olet 19) käsi peseb kätt Manus manam lavat
on jääv Lupus non mordet lupum Hunt hunti ei hammusta Medicus curat, natura sanat Arst ravib, loodus tervendab Memento mori Ära unusta surma Memento vivere Ära unusta elada Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim (Iuvenalis) Non scholae, sed vitae discimus Me ei õpi mitte kooli, vaid elu tarvis Omnia vincit amor Armastus võidab kõik (Vergilius) Post factum nullum consilium Pärast tehtut ei ole mingit arupidamist, pärast tehtut on hilja aru pidada Sapienti sat Targale piisab vähesestki Scientia potestas est Teadmine on jõud Sic itur ad astra Nii minnakse tähtede poole (Vergilius) Sic transit gloria mundi Nii möödub maailma hiilgus Sol omnibuslucet Päike paistab kõigile (Petronius) Veni, vidi, vici Tulin, nägin, võitsin (Caesar) Verba docent, expla trahunt Sõnad õpetavad, eeskujud tõmbavad kaasa Verba volant, scripta manent Sõnad lendavad laiali, kirjutatu jääb
All 71 terms Term Definition Ars longa, vita brevis elu lühike, kunst pikk Alea Iacta est liisk on langenud Alma mater hinge ema Amat victoria arnam võit armastab hoolt Amicus certus in re incenta cernitur õiget sõpra tuntakse hädas Auctorem opus laudat töö kiidab tegijat Audapter inrein konsilicum julgesti asja kallale, targasti plaani juurde prudentae Audi multa loquere pance kuula palju, räägi vähe Carpe dies kasuta päeva Cum grano salis jutt peab olema soolateraga (poindiga) De facto, de iure faktiliselt, juriidiliselt
1. Sõbrad, ma olen kaotanud päeva Amici, diem perdidi 2. Armastan sinu armastust Amo amorem tuum 3. Liisk on langenud Alea jacta est 4. Võit armastab hoolt Amat victoria arnam 5. Elu lühike, kunst pikk Ars longa, vita brevis 6. Õiget sõpra tuntakse hädas Amicus Certus in re incenta cernitur 7. Helde ema Alma mater 8. Püüa päeva Carpe diem 9. Jumal masinast Deus ex machina 10. Öeldud tehtud Dictum factum 11
Lupus in fabula – kus hundist räägid Homo homini lupus est – inimene on inimesele hunt Vae victis – häda võidetuile Memento mori – mõtle surmale Cogito, ergo sum – ma mõtlen, järelikult ma olen Ex nihilo nihil - Mitte millestki mitte midagi Ex unuge leonum - Lõvi tuntakse küüntest Nolens Volens - Tahes-tahtmata Non multa, sed multum - Mitte paljusid vaid palju Panem et circensis - Leiba ja tsirkust experientia docet – kogemus õpetab naturalia non sunt turpia – loomulikud asjad pole häbiväärsed finis coronat opus – lõpp kroonib tööd sapere aude – söanda olla arukas licentia poetica – luuleline vabadus luscinia parva, sed vox magna – ööbik on väike, aga hääl on suur
1. amat victoria curam – võit armastab 24. idem per idem – seesama sellesama hoolt kaudu 2. amici, diem perdidi – sõbrad, ma olen 25. in omnem eventum – igaks juhuks kaotanud päeva 26. in omnia paratus – kõigeks valmis 3. amicus humani generis – inimsoo 27. in optima forma – parimal kujul, nagu sõber (sageli arsti kohta) kord ja kohus 4. amo amorem tuum – armastan sinu 28. in vino veritas – veinis peitub tõde, armastust joobnu ei varja tõtt 5. ars longa vita brevis – kunst on pikk, 29. labor omnia vincit – töö võidab kõik elu lühike 30. manus manum lavat – käsi peseb kätt 6. audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki 31. mente et manu – mõistuse ja käega 7. citius, altius, fortius – kiiremini, 32. omnia vincit amor – armastus võidab
11. iseenesest per se 12. raha ei haise pecunia non olet 13. käsi peseb kätt manus manum lavat 14. puhkus taastab jõu otium reficit vires 15. mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quad licet Jovi, non licet bovi 16. hunt jutus; kus hundist juttu lupus in fabula 17. inimene on inimesele hunt homo homini lupum est 18. hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 19. hüüdja hääl kõrbes vox clamantis in deserto 20. tulin nägin võitsin veni vidi vici 21. ei millestki midagi ex nihilo nihil 22. armastus võidab kõik omnia vincit amor 23. õiget sõpra tuntakse hädas amicus certus in re incerta cernitur 24. habe ei tee filosoofiks barba non facit philosophum 25. usun, sest see on mõttetu credo, quia absurdum 26. nimesid nimetamata nomine sont adiosa 27. tahes-tahtmata - nolens-volens 28. terves kehas terve vaim- mens sana in corpore sano 29. mõistuse ja käega mente et manu 30
Terra encognita. VII. Puhas leht. Tabula rasa. VIII. CV. - Curriculum vitae. IX. Halb seadus, aga seadus. Dura lex, se lex. X. Olgu muld sulle kerge (s.t.t.l). - Sit tibi terra levis XI. Iseenesest Per se XII. Käsi peseb kätt. Manus manum lavat XIII. Raha ei haise. Pecunia non olet XIV. Hunt jutus Lupus in fabula. XV. Inimene on inimesele hunt. Homo homini lupusest. XVI. Hunt hunti ei murra. Lupus non mordet lupum. XVII. Parem hilja kui mitte kunagi. Potius sero quam nunquam. XVIII. Kolm moodustavad kolleegiumi / Kolm on kohtuseadus. Tres faciunt collegium. XIX. Päike paistab kõrgelt. Sol omnibus lucet. XX. Puhkus taastab jõu. Otum reficit vires XXI. Erand kinnitab reeglit. Exceptio probat regulum XXII. Sõnad lendavad (laiali), kirjutatu jääb. Verba volant, scripta manent. XXIII. Kunst on pikk, elu lühike. Ars longa, vita brevise est. XXIV. Kuulaku ka teist poolt
LADINA KEELSED VÄLJENDID A Actio hagi, kaebus, kohtukõne, kohtuistung. Aequitas võrdsus, õiglus. C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus �
33. Puhaku rahus requiescat in pace 34. Puhas tahvel tabula rasa 35. Raha ei haise pecuria non olet 36. Saatus on pime fortuna caesa est 37. Saladuskatte all sub rosa 38. Seal, kus on hea, on isamaa ubi bene, ibi patria 39. Sõpra tunneb hädas amicus certus in re incerta cernitur 40. Säilitama eelnevat olukorda status quo 41. Terves kehas terve vaim mens sana in corpore sano 42. Toitev ema alma mater 43. Tulin, nägin, võitsin veni, vidi, vici 44. Täies koosseisus in corpore 45. Valge vares rara avis 46. Veinis on tõde in vino veritas 47. Viimane vahend ultima ratio 48. Viimasel hetkel in extremis 49. Võit armastab hoolt amat victoria curam 50. Ööbik on väike, aga ta hääl on suur luscinia parva, sed vox magna
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järe
Nulla regula sine exception ei ole reeglit ilma erandita Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole kuritegu ega karistust ilma seaduseta Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Obiter dictum muuhulgas öeldud; lõpuks; kõrvalmärkena; (ka P.S.) Omnia iura que habent cives Lubicenses Kõik õigused, mida omavad elanikud Lübeckis Oratores sunt, poetae nascuntur kõnemeheks saadakse, poeediks sünnitakse Pacta sunt servanda Lepinguid tuleb täita Quad licet Iovi, non licet bovi mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale Salus populi, suprema lex Rahva hüve olgu kõrgeim seadus Scripta manet kirjutatu jääb Sine via et studio Ilma vihata, ilma poolehoiuta
Res non fungibiles Mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3 Tekst 14 (1) 1) Leges duodecim tabularum sunt leges Romae antiquae Kaheteist tahvli seadused on antiik Rooma seadused Tekst 16 (7, 27) 7) Dum spiro, spero Kuni hingan, loodan 27) Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit Pärimine on kõigi surnule kuulunud õiguste ülekandumine Tekst 17 (23) 23) Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio. (Paul.) Avalik teadaanne , mis kaotab karistuse asja varguse eest, kui see, kes varastab
1) Si vis pacem, para bellum kui tahad rahu, valmistu sõjaks 2) Ars longa vita brevis kunst on pikk, elu on lühike 3) Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole 4) Mors principium est surm on algus 5) Veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin 6) Sit tibi terra bris olgu muld sulle kerge 7) Per se iseeneses 8) Quod libet jovi, non licet bovi mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale 9) In vino veritas veinis on tõde 10) Vox clamantis in deserto nagu hüüdja hääl kõrbes 11) Pecunia non olet raha ei haise 12) Manus manam lavat käsi peseb kätt 13) Lupus in fabula kus hundist räägid 14) Homo homini lupus est inimene on inimesele hunt
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus
· In corpore täies koosseisus · In memorian- mälestuseks ? · Dum spiro spero-kuni hingan seni loodan ? · Errare humanium est-eksimine on inimlik ? · Eo ipso - iseenesest · vivat crescat floreat-elagu kasvagu õitsegu ? · et tu brute- ka sina brutus ? · et cetera- jne ? · festina lente-rutta aeglaselt/ tasa sõuad kaugele jõuad · homo homini lupus est- inimene on inimesele hunt ? · veni vidi vici- tulin nägin võidsin ? Teater Kreeka komöödia levis roomasse, kuid jäi populaarsuselt alla teistele lübustustele. Rooma rahavs oli loomult lihtne ja harimatu ja labane ning huvitas peamiselt jõhkratest vaatemängudest. Ka teatris mängiti küllaltki madalt ja roppe näidendeid. Igapäevased tegelased olid joodikud prostituudid praalivad sõdurid ihned vanamehed jne.
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden
saavutamisest. Ištar akkadi keeles ei jäta jonni ja saadab Enkidule surma , siis Gilgameš tekib surma hirm ja tahab teha kõik et vältida surma, võtab meetmeid ja nende hulka kuulub et see , kes elas üleujutuse üle sai surematuks, võtab tema juurde retke,muuhulgas jutustab ka selle üleujutuse loo talle.ja saab sellest teada et on olemas mingi põõsas ,vee all ja sisi läheb ujuma ja madu võtab tal selle ära ja jääb surematusest hilja. Üsna hiline variant. Hilisem pärimus omistas selle poeedi muistsele kirjutajale Sin-Lebke-unninni.kas on olnud või ei ole ja kui on olnud seda ei tea ,mitte midagi ei tea, müütiline autor.Gilgameši lõpp variant 13-11 saj paigutada, puudub tõend. Kui 7 saj Assurpanipali raamatukogus oli ta juba olemas. Kangelaseepika ei piidrdunud ainult nende sumeri kangelastega vaid sinna lisandub ka akkadi keelne ja akkadi kangelaspärimus, seondub reaalselt kangelastega, sargon ja tema pojapoeg
per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole. persona non grata ebasoovitav isik. quo vadis? kuhu lähed? sic transit gloria mundi nii kaob selle maailma kuulsus. status quo endine olukord. terra incognito tundmatu maa. ars longa, vita brevis est kust on pikk, elu lühike. ceterum censeo muide ma arvan. citius, altius, fortius kiiremini, kõrgemale, tugevamini. in corpore täies koosseisus. primo deliberate, deinde dicite enne mõtle, siis ütle. sine ira, et studio ilma viha ja eelarvamuseta. veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Ab imo pectore kogu südamest, kogu hingest. Abyssus abyssum invocat eksisamm põhjustab eksisammu. A capillis usque ad ungues pealaest jalatallani. Accidit in puncto, quod non speratur in anno ühel hetkel juhtub see, mida ei loodeta aasta jooksulgi. Acta est fabula etendus on lõppenud. Actum, aiunt, ne agas kes vana asja meelde tuletab, silm peast välja. Ad finem saeculorum ajastute lõpuni, lõpmatuseni. Ad meliora tempora paremate aegadeni. Ad praesens ova cras pullis sunt meliora parem varblane peos kui tuvi katusel. Ad turpia nemo obligatur keegi ei saa kedagi sundida tegema alatut tegu. Adversus solem ne loquiturkindlale faktile pole mõtet vastu valielda. Adversus necessitstem ne dii quidem resistunt vajaduse vastu ei saa isegi jumalad mitte. Aequo animo rahuliku hingege, rahulkult. Aliena vitia in oculis habemus, a tergo nostra sunt võõra silmas näed pindu, enda omas ei märka palkigi. Alter ego teine mina.
19 saj lõpus oli neid ligi 3000 inimest, tõsise löögi andis neile I Ms. Kuramaa langes saksa vägede kätte. Läksid Venemaale tagasi tuli üle poole. IIMS nõukogude okupatsioon kehtestas merele mineku keelu kuramaa liivlastel, ja selleajaks pihustusid üle kogu läti laiali. Alles pärats taasiseseisvumist asutati liivlaste selt, hakati seda keelt õpetama, anti välja ajaleht ja teisi trükiseid.Oli lootusetult hilja. Kuramaaliivlaste etnilisi järeltulijaid on kusagil 100-150 ringis, emakeele kõnelejaid kümmekond. Tänaseks päevaks hävinenud, üldiselt. Läti ühiskond oli 12 saj lõpuks diferentseerunud, enne kõike olid tekkinud juhid ehk vanemad.Seisund päris selge polnud. Olid autoriteetsed mehed, kes juhtisid teatud piirkonda, samas on ka andmeid sellest et on säilinud varasemast ajast rahvakoosolekud, siis järelikult võim piiratud,
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
20. Obligationes ex delicto – õigusrikkumisest tulenevad kohustused; obligationes quasi ex contractu – nagu lepingurikkumisest tulenevad kohustused 21. corpus togatorum-toogakandjate ühendus, juriidilise haridusega isikute või advokaatide kolleegium; auctoritas patrum-senati otsus 2 IV 1. Vis legis.- seaduse jõud. Ratio legis -seaduse mõte/eesmärk 2. Ius belli ac pacis-õigus sõjale ja kokkuleppele 3. Sunt et belli, sicut pacis iura- nagu sõjaõigused, nii ka rahuõigused 4. De iure- Juriidiliselt De facto- faktiliselt 5. Urbi et orbi- linnale(Rooma) ja maailmale 6. Homo homini lupus est- Inimene on inimesele hunt 7. cum grano salis-mitte sõna-sõnalt võetuna, enam-vähem tõele vastavalt, (koos soolateraga) 8. O tempora,o mores(Cic)- oh ajad, oh kombed 9. Crimina extra ordinem- erakorralisele menetlusele kuuluvad kuritööd 10
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujun
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi ootama Lucius Corneli
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui valluta
mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane inimene, e. homo sapiens sapiens (mõtlev inimene) ida ja kesk aafrikas. inimese otsesed esindajad on 150 000 - 200 000 aastat tagasi. euroopasse ilmuvad nad u. 40 000 aastat tagasi. euroopasse tulid nad hilja, sest ees olid neandertallased. paljud koopamaalid on seotud eelkõige tänapäevaste inimestega, mitte neandertallastega. kõige vanemad praegu teadaolevad kunstiteosed pärinevad lääne-austraaliast, sealsetest koobastest ja kaljudelt on leitud huvitavaid maalinguid. nende maalingute dateerimine pole täpne, kuna ei ole olnud võimalik kasutaa häid võtteid, arvatavasti 60 000 - 50 000 aastat vanad. euroopa teadlased vaidlustavad austraalia leide, kuna itaaliast ja hispaaniast on