kohalolu. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni : Kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Juudi keel Neil on mitu erinevat keelt. Heebrea keel, mille üht varianti (ivriiti) kõneldakse praegu Iisraelis. Juutide keeleks on olnud ka jidsi ja ladiino keel. Tähtsamad sümbolid Menora - seitsmeharuline küünlajalg. Taavetitäht - see kuusnurk olevat olnud Taaveti kilbil, 17 saj. hakati neid kasutama sünagoogide tähistamiseks. 1897 sai ta sionistliku liikumise sümboliks, nüüd on ta ka Iisraeli riigilipul. Pühad
Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda sellegipoolest juudiks. Kui juut ei aksepteeri judaismi uduprintsiipe ehk tõekspidamisi ning temast saab agnostik või ateist ehk jumala eitaja, ka siis peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Juhul, kui juut pöördub mõnda teise usku nagu näiteks budaismi, siis ei kuulu ta enam juudi usku ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juudid kasutavad heebrea ehk ivriit,jiidis ja ladiino keeli. Heeabrea keel on omakorda semiidi keelte kanaani rühma kuuluv keel. Ivriit on ruuduline kiri, paremalt vasakule ning keeles puuduvad täishäälikud. Pärast lahkumist iidsest Israeli alast, sai ivriidist pühakirjade keel. Jidisi ehk Jidis kuulub germaani keelte hulka. Selle keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. Ladino keel kuulub romaani keele hulka, täpsemalt ibeeri-romaani keelte allrühma hulka. Kirjas kasutab nagu ka Jidis heebrea keelt.
Nende keeleks on jidis ja nemad on elanud varem või ka praegu Kesk-Euroopas (Saksamaal, Valgevenes, Ukrainas, Leedus, Poolas või endise Austria- Ungari aladel). Sefaradi juudid aga on Hispaaniast ja Portugalist ristimisest keeldumise tõttu välja aetud juudid. Nende peamiseks keskuseks sai Saloniki. Hiljem on nad asunud Serbiasse, Bulgaariasse, kuid ka Süüriasse ning Palestiinasse. Sefaradi juutide kõnekeeleks on hispaania keelele lähedane ladiino keel ehk espanjool. praegu on nende osakaal Iisraeli juutide hulgas umbes 55%. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ( kreeka keeles kogunemiskoht) ja kodu. Koguduse vaimne juht on aga rabi, kes õpetab Seadust. Jumalateenistusel osalevad ainult mehed. Naistele on see keelatud. (Wikipedia) Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati tähistamine, mis on usuline perekonnapüha. Sabat algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojanguni
(kunst, keel, müstika jne) Diasporaa juudid, kes elavad väljaspool oma kodumaad 70. a. pöördeline punkt, kus tuli paljud asjad ümber teha. Ükskõik, kus juudid asusid, oli neil 3 ühist asja keel, pühakirjad ja Tihti sunniti neid kas teise usku pöörduma või asukohta vahetama. Nad pidid hakkama tegelema aladega, mida saab n-ö kaasas kanda. 1948 Iisraeli riigi väljakuulutamine 14.mail Azkenaasi juudid jiidishi keel Mizrahi juudid Sefaraadi juudid ladiino Iisrael · Jeruusalemm pealinn · 76,4% juudid, 23, 6%araablased, druiisid jne · 13 428 300 juuti maailmas · Keel: heebrea ja araabia Sümbolid: · Taaveti täht, mille kohta öeldakse ka taaveti kilp · Menoraa küünlajalg, kus põles õli, mitte küünlad. Usk: · üks ja ainus jumal · Sma Israel (Kuule, Iisrael!) juutide usutunnistus öeldakse kogu aeg · Jahve (JHWH) ma olen see, kes ma olen; seda välja ei öelda(Jahvet).
annaabi.ee 
