Protokoll 2 1. Töö eesmärk: A - Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. B Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3 ), 2 büretti (25 cm3 ), pipett (10 cm3 ). Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik: A - Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahus valada büretti, jälgida, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täita mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõta koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisada 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega
1.Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse mõõteseadmed, kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja töövahendid ja metüülpunane. kemikaalid Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm³), 2 büretti (25 cm³), pipett (10 cm³). 3. Töö käik Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada seda büretti kuni mahuskaala 0-märgini. Edasi mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Koonilised kolvid (250 cm3); · 2 büretti (25 cm3); · Pipett (10 cm3); · Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus; · Täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus; · Indikaatorid fenoolftaleiin (ff); · Metüülpunane (mp). Töö käik. A. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH
1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik A. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada büretti. Mõõta koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka ff’i. Seejärel tilgutada leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), mida kergelt loksutada samal ajal, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1cm3, saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine
Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine Nimi, Rühm, matrikli nr Õppejõud: Aeg: Ülesanne Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad kemikaalid Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid ja mõõtmeseadmed Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik [A] Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega- Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv
Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A: Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega
Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Töö käik: Kõigepealt loputan pipetid ja büreti töölahusega. Seejärel valan kindla kontsentratsiooniga NaOH büretti. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 HCl-i ning lisan 4 tilka fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutan büretist leelise lahust tilkhaaval hapesse, kuni happe värv muutub. Fikseerin leelise nivoo asukoha ning kordan analoogset katset veel kolm korda. Tulemuste põhjal arvutan nende aritmeetilise keskmise. Kontroll-lahuse tiirimiseks loputan pipetid ja büreti vajaliku töölahusega ning valan HCl-i büretti. Siis mõõda kolbi 10 cm3 NaOH-i ja lisan 4 tilka metüülpunast
Laboratoorne töö nr 2 1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Koonilised kolvid (250 3 3 3 cm ), 2 büretti (25 cm ), pipett (10 cm ). 3. Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Pipetid ja bürett loputada töölahusega Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada seda büretti. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle
Protokoll 2. Lahuse konsentratsiooni määramine 1.Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste konsentratsiooni määramine tiitrimise abil. 2.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: HCl lahus, teadaolev NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) 3.Töö käik: Pesta töövahendid ja vaadata, et veetilgad konsentratsiooni ei muudaks Happe konsentratsiooni leidmiseks tuleb kallata büretti teadaoleva konsentratsiooniga NaOH lahust mahuskaala 0-märgini. Pipeti abil mõõta (10 cm3) hapet ja lisada 4 tilka indikaatorit (ff). Tilgutada büretist leelist NaOH happe lahusesse HCl kuni lahuse värvus muutub punaseks.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Lahuse kontsentratsiooni määramine 2 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik A) Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda büretti.
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Happe kontsentratsiooni määramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime seda büretti. Büreti valasime täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panime otsa pipetipumba. Pipeti abil mõõtsime puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha. Seejärel kordasime katset kolmel korral.
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude
Безымянный https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCrett Bürett koosneb gradueeritud (mõõteskaalaga) klaastorust ja selle alumises osas olevast näpitsast. Viide: https://et.wikipedia.org/wiki /B%C3%BCrett Kjh,jk Töö eesmärk: Happe (HCl) ja leelise (NaOH) lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus täpse kontsentratsiooniga (0,1004M) NaOH lahus indikaatorid fenoolftaleiin (ff) metüülpunane (mp). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3) 2 büretti (25 cm3) Pipett (10 cm3) Lehrid Keeduklaas Töö käik: Soolhappe kontsentratsiooni määramine: Võtsin kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valasin seda büretti. Bürett valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini
1. Töö eesmärk HCl ja NaOH kontroll-lahuse konsetratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid 2 koonilist kolvi (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3), pipettipump, keeduklaas, lehter ja statiiv. 3. Kasutatud ained Uuritava konsentratsiooniga HCl lahus, NaOH lahus (0,1004 mol/dm3). NaOH kontroll- lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp) 4. Töö käik a) HCl lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. NaOH lahust valasin büretti. Büretti valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid loputasin eelnevalt töölahusega. Pipetipumva abil võtsin HCl täpselt 10 cm 3. Siis lasin koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasin 3 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiini). Büretist tilgutasin leelise (NaOH 0,1004 mol/dm3) happesse (HCl) ja samal ajal segasin seda, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Kordasin katset neli korda. b) NaOH kontroll-lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: HCl ja NaOH molaarse kontsentratsiooni määramine. töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 27.09.15 1. Eesmärk HCl ja NaOH lahuse kontsentratsiooni kindlaksmääramine tiitrimise abil. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3), mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3
kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega
viis on kõige mugavam või mida on edaspidises töös vaja. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvudest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõdan mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud koguse vett ja lisan tõmbe all
naine [ekv ] Cn = V la h us [dm3 ] kus, 1.10 maine[ g] naine = 1.11 Eaine [ g/ekv ] Ekvivalentmass (Eaine) on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH → NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt:
Katse eesmärk sai täidetud, leitud massisuhte suhteline viga on 1,1%, mille põhjuseks võis olla mõningane NaCl kadu filtrimisel ja ebatäpsus tiheduse mõõtmisel. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesanne on lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus HCl + NaOH → NaCl + H2O Lahuse molaarsuse leidmine naine C M= V lahus Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt VHCl · CM HCl = VNaOH · CM NaOH millest V N aOH ∙ C M NaOH C M HCL = V HCl kus VNaOH – NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt) CM NaOH – NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l
mlahusti mlahus - mNaCl 0, 253 kg - 0, 004 kg 0, 249 kg Moolimurd mlahusti 249 g nlahusti = = = 13,83 mol M H 2O 18 g / mol naine 0, 0707 mol 0, 0707 mol Cx = = = = 0, 005 naine + nlahusti 0, 0707 mol + 13,83 mol 13,9007 mol Normaalsus Toimub reaktsioon NaCl + H 2O NaOH + HCl Naatriumkloriid on suhtes ühe vesinikuga. Järgnvate tehetega leian lahuse normaalse kontsentratsiooni. M 58,5 ENaCl = NaCl = = 58,5 ( g / g - ekv ) 1 1 m 4,138 nNaCl = NaCl = = 0, 0707 g - ekv ENaCl 58,5 nNaCl 0, 0707 g - ekv Cn = = = 0, 2828 Vlahus 0, 25 dm3 Tihedus 252,5 g = 3
mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: naatriumkloriid (NaCl) segus liivaga, H2O. Tööprotsessi kirjeldus Lahustada umbes 6 g liiva ja soola segu 50 cm3 destilleeritud veega. Lahus lasta läbi filterpaberi klaaspulga abil vedelikujooksu suunates koonilisse kolbi. Jäägile keeduklaasis lisatakse veelkord destilleeritud vett (45 ml), peale segamist lasta saadus läbi sama filtri kolbi. Protsessi korrata vähesema koguse veega kaks korda (20 cm3 ja 20 cm3 destilleeritud vett). Korra lasta ka paberfiltrile ¾ filtri mahutavusest destilleeritud vett. Saadud lahus valada mõõtesilindrisse, lisada lahusele nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahus valada korra uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi, et NaCl-H2O-lahus hästi seguneks. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Katseandmed: ρ2= 1,0054 g/cm3 ρ1= 1,0019 g/cm3 C%2= 1,00 % C%1= 0,50 %
juurde (mitte enam suhtes 100:5-le), kuigi tegelt ei tohiks minu arust see lahuse külmumist mõjutada). Samuti oli lahuse temperatuur vahepeal alla -6 oC ja siis temperatuur jälle tõusis ning pool tundi peale katse alustamist otsustad lahus ka lõpuks jäätuda, seda temperatuuril -4oC. Tegelik külmumistemperatuur olekspidanud umbes -2,5oC olema. Töö nr 9: Lahuste molaarne konsentratsioon ja selle määramine Katse 1: Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarsuse määramine Reaktiivid: NaOH, metüülpunane, HCl Töö eesmärk : Katseliselt ning arvutuslikult leida kasutatud NaOH molaarne konsentratsioon Töö käik: Tahkest NaOH-st kaaluda 100 cm3 katseklaasi nii palju ainet, kui palju vajatakse 0,25 dm3 0,1 M lahuse valmistamiseks. NaOH kaalutis lahustada ca 50 cm 3 destilleeritu vees jajahtunult kallata saadud lahus 0,25 dm3 mahuga möötekolbi. Lahus lahjendada mõõtjooneni, sulgeda korgiga ning loksutada lahus hoolikalt läbi. Lahusest pipeteerida 25 cm 3 koonilisesse
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Lahuse kontsentratsiooni määramine 2 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik A) Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Lahuse kontsentratsiooni määramine töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 22.09.2011 06.10.2011 1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Katseseadmed: koonilised kolvid (250 cm 3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). 3. Töö lühikirjeldus I KATSE Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime selle büretti, jälgides, et väljalasekava juures
Eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda burette. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse
n(aine)== 0,071 mol Molaalsus M(NaCl) = 23 +35,5 = 58,5 g/mol m(NaCl) = 4,138 g n(NaCl) = m(lahus) = V = 250 1,010 = 252,5 g = 0,253 kg Moolimurd n(lahusti) = Cx= = Normaalsus Cn(NaCl)=CM(NaCl) Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Mõõtesilindrid (10 ml ja 100 ml); mõõtekolb (100 ml), pipetid(10 ml ja 20 ml) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), bürett, klaaspulk Kasutatud ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbekapi all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, inikaator fenoolftaleiin (ff) Töö käik. Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest
Segu B tegelik massiprotsent oli 70%, mina sain aga 65%. Suhteline viga tuli 7,14%. See viga võis tekkida selle tõttu, et ümardasin vahevastuseid. 7 Eksperimentaalne töö nr 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks oli valmistada lahus kontsentreeritud happe lahusest, lahjendada lahust ning määrata kontsentratsiooni tiitrimisega. Sissejuhatus Konsetratsiooni määramine tiitrimisega: Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit. Siin töös kasutatakse fenoolftaleiini, mis muutub NaOH lahuses punaseks.
V lahus( dm 3) E aine( ) ekv Ekvivalentmass1 Eaine on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH →NaCl + H2O
6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Cn = naine = Konsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltublahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane.
Cm=n/m Cm=0,1/0,25 = 0,4 mol/kg =1,0146g/cm3=1014,6g/dm3 = 1014,6 kg/m3 Cx=0,1/0,1+13,9=0,1/14 = 0,007 nH2O=250/18 = 13,9 mol Cn=5,8/1/0,25=5,81/0,25 = 23,24 ekv/dm3 Järeldused Ebatäpsused võivad tuleneda täpsusvigadest mõõtmisel. Eksperimentaalne töö 2 S o o l h a p p e l a h u s e v a l m i s t a m in e j a k o n t s e n t r a t s i o o n i m ä ä r ami ne Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik H a p p e l a h u s e v a l m i s t am i n e k o n t s e n t r e e r i tu d s o o l h a p p e s t Arvutada, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100
1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb, koonilised kolvid (250 cm 3), 3 büretti (25 cm3) , pipett (100 cm3), mõõtesilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A. Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett paar korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb tuleb loputada destilleeritud veega. Seejärel pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Kui see on tehtud tuleb büreti otsikust eemaldada õhumullid ning täita 0,1 M soolhapelahusega
6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Cn = naine = Konsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltublahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
