Emakeele hääldamis- ja tõlgendamisharjumused mõjutavad paratamatult seda, kuidas kuuldakse teisi keeli. * Vokaalid helilised häälikud. Vokaalide hääldamisel on artikulaatoriks keeleselg. Jagatakse häälduskoha järgi ees- [i, ü, e, ö, ä], kesk- , ja tagavokaalideks [õ, a, o, u]. Kirjelduses mõõtme üldnimetuseks kõrgus; 4 kõrgustaset kõrge [i, ü, u], keskkõrge [e, õ, o], keskmadal ja madal [a]. Kolmas kirjelduse osa on labiaalsus huuled on ümardatud labiaalsete vokaalide puhul v ümardamata illabiaalsete vokaalide puhul. * Diftongid koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist. Neid ei saa teineteisest lahutada, kuna diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Ingl k nt kõrgenduvad (ape) ja madalduvad (shower) diftongid. Eesti k 36 diftongi. Kui kaks kõrvuti asetsevat vokaali ei moodusta diftongi, on tegemist vokaalijärjendiga (hiaatus). Nt avaus, rodeo, duo.
Germaani keeltes näitab vokaali kvaliteet rõhulisust selgesti hääldatud vokaalid esinevad vaid rõhulises positsioonid, rõhuta vokaalid on redutseeritud. 36. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? Vokaalide kvaliteedi määratlemisel on olulised parameetrid huulte asend, keele kõrgus ja keele ees- või tagapoolsus. Vokaalide tuvastamisel on tähtsad 2 alumist formanti, illabiaalsete eesvokaalide ja labiaalsete eesvokaalide eristamisel on tähtis ka madaluselt kolmas formant. Vokaale kujutatakse sageli 2-mõõtmelise diagrammina, mille mõõdeteks on 2 madalama formandi sagedused. Formandikõrgused pole absoluutsed, sest kõnetraktide ja neid moodustavate torude mõõdud on eri vahekorras: lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 37. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead
39. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? + 40. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? vokaalide kvaliteedi määratlemisel on olulisimad parameetrid huulte asend, keele kõrgus ja keele ees- või tagapoolsus. vokaalide tuvastamisel on kõige tähtsamad kaks alumist formanti, mõnede vokaalide (eriti illabiaalsete eesvokaalide ja labiaalsete eesvokaalide) vahel vahetegemisel on tähtis ka madaluselt kolmas formant. see-eest on kolmandast formandist kõrgemate formantide osa vokaalide tuvastamise seisukohalt küllalt väike. vokaale kujutataksegi sageli kahemõõtmelise diagrammina, mille mõõdeteks on kahe madalama formandi sagedused. selline diagramm meenutab oluliselt artikulatoorset diagrammi, mis põhineb keele kõrgeimal asendil suus: artikulatoorse diagrammi
jagatakse häälduskoha ees- ja tagapoolsuse alusel kolme rühma: eesvokaalid (nt i, e), keskvokaalid ja tagavokaalid (nt u, o). Vokaalide puhul on hääldusviis keeleselja kõige kõrgema koha ja sellele lähima suulae koha vaheline kaugus. Vokaalide kirjeldustes on selle mõõtme üldnimetuseks kõrgus (kitsus). Tavaliselt eristatakse nelja kõrgusastet: kõrge (nt i, u), keskkõrge (e, o), keskmadal, madal (nt a). Vokaalide kirjelduse kolmas oluline on labiaalsus: huuled on ümardatud nagu labiaalsete vokaalide (y, u, o) puhul või ümardamata nagu illabiaalsete vokaalide (nt i, e) puhul. Neljas eristus on häälduse pingsus, mis puudutab mõningate keelte (nt inglise) kõrgeid vokaale. Selle järgi võivad vokaalid olla pingsad või lõdvad. Diftong koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist. Diftongi vokaale ei saa teineteisest lahutada, kuna diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. On olemas kõrgenevad ja madalduvad diftongid
2) lairibaspektogramm lühike analüüsiaken, suur täpsus aja teljel, väike täpsus sageduse teljel. 38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? Vokaalide kvaliteedi määratlemisel on olulised parameetrid huulte asend, keele kõrgus ja keele ees- või tagapoolsus. Vokaalide tuvastamisel on kõige tähtsamad kaks alumist formanti, illabiaalsete eesvokaalide ja labiaalsete eesvokaalide vahel vahetegemisel on tähtis ka madaluselt kolmas formant. Vokaale kujutatakse sageli kahemõõtmelise diagrammina, mille mõõdeteks on kahe madalama formandi sagedused. Formandikõrgused pole absoluutsed, sest inimeste kõnetraktide ja neid moodustavate torude mõõdud on erinevas vahekorras: lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)
annaabi.ee 
