eemalejäetu olukorda pannakse nagu näiteks liiga uhkete rõivaste kandmine, seltskonnas kus see midagi ei loe ja seeläbi ennast üsnagi naeruväärseks tehakse. Abstraktselt mõeldakse vähe haritud seltskonnas, mitte haritud seltskonnas. Abstraktselt ei mõelda haritud seltskonnas sellepärast, et see liiga madal on ja madal nimelt abstraktse mõtlemisviisi sisemise tühjuse tõttu. Eelarvamus ja austus abstraktse vastu on nii suured, et inimesed, kes saavad aru abstratkse mõtlemise labasusest saavad kohe aru olukorra irooniast ja satiirist. Suures osas on kahte liiki abstraktset mõtlemist. Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kus nähakse midagi lihtlabast ja ei üritatagi uurida tagamaid, et saada aru, mis viis selle teoni või sündmuseni. Selgitavaks näiteks toob Hegel mõrtsuka loo. Inimesed näevad peagi üles poodavas inimeses ainult kurjategijat, kes saab talle määratud õiglase karistuse
Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule. Ktesibios leiutas oreli Rooma: Tibia Kreeka aulose täiustatud variant · Meeldis sõu, põnevus. Varakristlik: Psalmilaul aluseks Vana Testamendi lauluraamat, 150 psalmi e vaimulikku laulu sees. · Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias. Keskaeg:
igatsusi, lootusi ja eriti nukrust. Põgenetakse olevikust, süvenetakse mineviku mälestustesse. Tugevaid tundeid äratab lootus. Ausse tõuseb piiranguist vaba loominguvabadus, meelelisus ning fantaasiarikkus kõik, mis on individuaalne ja kordumatu. Oluline märksõna romantismi puhul on ka erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse. Romantilised kangelased olid erandlike vaimuannetega, tõustes kõrgemale igapäevaelu labasusest nad olid teistsugused ja saladuslikud. Kuna romantism on eelkõige tundeline kultuur, siis on ootuspärane lüürika esiletõus ning enamik suurimaid romantilisi kirjanikke on luuletajaid. Tuntuimad romantismiaegseid kirjanikud on näiteks Baudelaire, Kreutzwald, Lönnrot, vennad Grimmid ja Andersenid, George Gordon Byron, Aleksander Puskin, Heinrich Heine.
Nimelt läks mees rahulikult mõtiskledes ja eesel lõi teda jalaga. Ta vihastas. Ja siis ta läks koju ja ütles endale: issand, Sokrates, kuidas sa võid olla nii loll, et vihastad eesli peale? Olev Remsu Vetemaast Oma näidendeid ja proosas on ta hea fabuleerija, hoiab kindlalt sule all kentsakavõitu karaktereid, tema kirjutatud dialoog on vaimukas rahvalikust labasusest kuni väga peente vihjeteni. Remsu meelest on Vetemaa kunstis üks valdkond, mis tema meelest eriti esile tõuseb. Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada. Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju vahel. Eidetism esineb peamiselt lastel, harva täiskasvanuil. Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud. Eideteetikavõimega
-kuningas tunnistab lõpuks oma häbiteo üles ja Estrelle peigmees vabastatakse -Estrella aga keeldub oma peigmehega abiellumast, peigmees lahkub armuvenne huulil ning Estrela läheb kloostrisse ROMANTISM -kirjanduse ja kunsti suund mis tekkis Prantsusmaal 18.saj lõpus 19.saj alguses (haripunkt oli 1830) -romantism ülistab tundeid, eemaldub igapäevasest reaalsusest -romantilised kangelased on erakordsete vaimuannetega, tõusevad kõrgele igapäevaelu labasusest neile on iseloomulik saladuslikkus -romantism on eelkõige tundeline kultuur Victor Hugo(1802-1885) -kõige tuntum Prantsuse romantismi esindaja, alustas oma kirjandusteid romantilise luuletajana -isa oli Napoleoni armee ohvitser ja ka pojast sai rojalist(kuningavõimu pooldaja) -13.aastaselt kirjutas ta juba värsse -eitab antiikirjanduse eeskuju -tema arvater oli oluline hea ja kurja, kauni ja inetu, koomilise ja traagilise ühendamine kirjandusteoses ,,Jumalaema kirik Pariisis"