vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labajalal samuti ebaproportsionaal- selt palju neuroneid. Kui käsi on külma saanud, siis tundlikkus väheneb. Pärast hambaarsti juures tuimestit saades on kõne häiritud, kuna suu limaskest on tundlikkust kaotanud. * Kõnekeskus koosneb kolmest osast osad seotud tundlikkuse vastuvõtmisega. 1) motoorne kõnekeskus ehk broca keskus/ala. See paikneb otsmikusagara tagumises alaoas. Ta on vahetult selle eesmise tsentraalkääru piirkonna ees/naabruses, mis juhib näolihaste
samm5) Vaba jala vertikaalasend6) Vaba jala eesmine samm 53.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD KÕNNI ERI FAASIDES 1) Toetusjala eesmine samm keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased (lülisambasirgestaja, trapetslihas,kaela- ja pearihmlihased);jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased,et fiktseerida hüppeliigest,seejärgel lõtvuvad,et pehmendada maandumist labajalal,pinges reie- nelipealihas teostatamaks sääre sirutust. 2) Toetusjala vertikaalasend kere lihased fikseerivad kere toetusjalale.Kogu keha raskus on suunatud jalale.Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi.Peamised lihased:väike ja keskne tuharalihas,suure tuharalihase ülemine osa. 3) Toetusjala tagumine samm keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja välimine
3) Kaksiksamm – ühe jala üksiksammuga kaasneb teise jala üksiksamm Alajäsemete lihaste töö iseloomustus kõnni eri faasides: 1)Toetusjala eesmine samm: jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased (Kontsentriline töö hüppeliigese sirutamisel: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja), et fiktseerida hüppeliigest, seejärgel lõtvuvad, et pehmendada maandumist labajalal; reie-nelipealihas kontraheerub teostatamaks sääre sirutust põlveliigesest. 2)Toetusjala vertikaalasend: kogu keha raskus on suunatud jalale. Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi, staatiline töö (niude-nimmelihas, suur, väike ja keskmine tuharalihas, lai sidekirmepingutaja, pirnlihas, kolmepeane pööraja). 3)Toetusjala tagumine samm: keha raskus kantakse üle pöia eesosale. Faas lõpeb pöia tõukega maast. Sirutus puusaliigesest:
Kuna kiirkorras paigaldatud kanüülide puhul (nt kiirabi poolt paigutaud kanüülid) on hügieenireegleid täies ulatuses keeruline täita, tuleb need kanüülid haiglas eemaldada võimalikult kiiresti (esimesel võimalusel). Laste veenide punktsioon Kooliealised: tingimused on samad mis täiskasvanutel. Väikelapsed: veene võib katsudes tunda käeseljal ja küünarliigese juures, alternatiivina jalaseljal ja pahkluu taga või kubemeliigeses. Imikud: veenid asuvad labajalal ja peas. Vastsündinu: kuni ühe nädalani pärast sündi võib viia spetsiaalse sondi nabaveeni (see on õhukese seinaga suurem veresoon; mõlemad nabaarterid asuvad vastasküljel, veen keskel). Seda meetodit tohib rakendada ainult õppinud õde või arst. Nabaveen – nabaarterid Luusisene juurdepääs: medikament sisestatakse luuüdi kaudu. Kasutatakse, kui venoosne juurdepääs pole võimalik. 51.9.2. Alternatiivsed veeniteed Vena femoralis (ülareieveen, asub kubemeliigeses)
annaabi.ee 
