Infektsiooni esineb imikutel ja väikelastel. Tekkepõhjusteks võivad olla näiteks hügieenireeglite eiramine (luttide, pudelite, toidunõude puhtus), võib tekkida ka siis kui lapsevanem paneb lapse luti oma suhu. Kui laps sööb tahket toitu, peab tal olema oma lusikas ja toitjal oma lusikas. Soor võib tekkida ka seederikete, kurnatuse ja pikaajalise antibiootikumravi korral. Soor lokaliseerub suu ja keele limaskestal, millele tekivad väikesed valkjad täpikesed, mis huljem laatuvad, moodustades valkja katu, mis muutub paksuks ja kohevaks. Soori tõttu võib olla imemine valulik ja võib limaskestale tekkida bakteriaalne põletik. 30. Kuidas saab soori ennetada? Soori saab ennetada hoides toidunõud puhtana. Lutte, pudeleid tulekskeeta ja neid tuleks hoida keedetud, suletud kaanega nõus.Oluline on ka käte puhtus. Peale sööki võib imikule anda 2 teelusikatäit keedetud- jahutatud vett suhu, et loputada suu piima ja toidu jääkidest
Kalade lõppemist tuleb ette harva, kuid tugevalt tabandunud kalad praagitakse. Neid võib keedetult kasutada loomade söödaks. Sagedamini puhkeb see haigus soostunud tiikides, kus on palju kõva taimestikku. Eesti kalamajandeis karpkalade rõugeid esinenud ei ole. Kliinilised tunnused ilmnevad kaheaastastel ja vanematel kaladel. Iseloomulik on kalade kehal ja uimedel tihkete, parafiini meenutavate epiteelkoe kasvajate e epitelioo mide teke(joonis1). Haiguse raske kulu korral epitelioomid laatuvad ja katavad ühtlase kihina kogu kala keha. Haigetel kaladel luud pehmenevad ja hiljem arenevad mitmesugused skeleti deformatsioonid. Siseorganeis muutusi ei ole. Diagnoos pan nakse kliiniliste tunnuste alusel. Epidermise muutused on niivõrd iseloomulikud, et diagnoosimiseks on sellest küllalt. Haiguse esimest staadiumi, valget laiku kehal, võib mõnikord segamini ajada ektoparasiitide vigastusega. Kalade koostis
need kõik piiravad suusopist - lõpusevagude taandareng algab 2. kaarel kaane- ehk - 5. embrüonaalnädalal moodustub otsmikujätkel haistmisplaadi ümber operkulaarjätke moodustumisega paariline mediaalne ja lateraalne ninajätke kasvan kaudaalsuunas - paarilised jätked kasvavad kesktasandi suunas -> kohtuvad -> liitub alumise kaelapiirkonnaga laatuvad otsmikujätke alumis-keskmise osaga - esialgu tekib lõpusevagudest väljaspool ektodermaalne urge sinus - ülalõug- ja alalõugjätke liituvad üha enam suupilu lateraalosas -> näo cervicalis kaob hiljem pehmete kudede ja luude areng
küljel. Somiitidest areneb suurem osa skeletist, lihaskond ja ka pärisnahk Somiidid diferentseeruvad: sklerotoom (roided ja lülisammas), müotoom (algsed lihasrakud), dermatoom (pärisnahk); umbes 38 paari somiite tekib nn somiitide arengu perioodil (20.-30. päev), lõpp-kokkuvõttes moodustub 42-44 paari Intraembrüonaalne tsöloom tekib algul isoleeritud tsöloomi õõntena lateraalses mesodermis; need õõnsused peatselt laatuvad, moodustades ühe hobuserauakujulise õõne teise arengukuu jooksul jaguneb keha õõnteks: perikardiaalõõs, pleuraalõõs ja peritoneaalõõs 23. Transitoorne epiteel, selle ehitus ja paiknemine Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies Transitoorse epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele. Eristatakse 3 kihti: 1. pindmine kiht (stratum superficiale) - suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud