sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks. Väljak on kandnud ka Näituse väljaku ja pärast Teist maailmasõda kuni 1961. aastani Stalingradi väljaku nime. Skulptuurid väljakul Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Stalingradi väljakul asus Teine tase Mihhail Kalinini Kolmas tase täispikkuses kuju.
aastal ka NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linnahall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall on multifunktsionaalne ehitis oma 6000-kohalise vaatesaali, jäähalli kohvikute ja teiste ruumidega. Vaatesaali või teisiti nimetades ka kontserdsaali fuajee on väga avar ja suur. Selle suuruseks on 6000 m2, mis võimaldab korraldada seal näitusi, kaupade suurmüüke, messe, toodete presentatsioone ja laatasid. Kontserdsaalis saab korraldada mitmesuguseid suurüritusi festivale, teatri- ja spordivõistlusi, kinoseansse, muusikale ja kontserdeid. Linnahallis asub ka tiiburlaevade terminal ning heliport. Linnahall on tõeline suurteos oma paekivist seintega, suurepärase plaaniga ning hea linnaruumi sobivusega. Tallinna Linnavalitsus on korduvalt püüdnud Linnahalli maha müüa või lammutada. Need katsed on kõik õnneks nurjunud ning nüüd on otsustatud Linnahalli renoveerimise kasuks.
Vanalinn Polina & Marta Vanalinn on imekaunis ja muinasjutuline koht. Iidsed müürid ning tornid võivad jutustada teile nii mõndagi huvitavat ja hirmuäratavat kummitustest, rüütlitest, munkadest, vanapaganast ja elusalt maetud neiudest. Raekoja plats asub vanalinna südames. Platsi tähtsaim maja, Raekoja hoone, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970 aastani. Suvel toimub Raekoja platsil palju kontserte, laatasid ja üritusi, kaasa arvatud vanalinnapäevad. Talviseks tähtsündmuseks on traditsiooniline jõuluturg. Vanasti seisis Raekoja platsil häbipost. Süüdlane kinnitati häbiposti külge kinni ja rahvas võis tema pihta mädanenud tomateid visata. Samuti toimusid vanasti siin surmanuhtlused. Legendi järgi keedeti üks burgermeister keevas õlis, sest ta varastas linnaelanikelt raha. 1530. aastal asetati Raekoja torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis
karastusjoogid ja krõpsud nind muud toidud mis ei ole kasulikud ja sisaldavad erinevaid e-aineid jms; lisaks võime leida juuksuri ja iluteeuseid pakkuvaid ettevõtteid; pakutakse ka massaazi teenuseid; on olemas ka apteek ja kangapood; nüüd hiljuti lisanuds Rüütli tänava lähedale ka kaalujälgijate meeleheaks fitnesskeskus, kus saab füüsiliselt ennast heas formis hoida ja teha trenni. Suvel on tänav täis erinevaid käsitööga seotud laatasid ja üritusi. Leian, et ka muudel aastaaegadel tuleks sellele rohkem rõhku panna. Võiks olla erinevad töötoad, kus kõik soovijad saaksid valmistada ise oma käega endale midagi armsat ja toredat. Paar päeva nädalas või vähemalt kord nädalas võiks olla tänaval erinevad töötoad, mis kutsuks rahvast heaolutänavale aega veetma ja ostlema. Mida rohkem erinevaid ettevõtteid luua, mis on seotud heaoluga, seda rohkem
Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana. Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat. Raekoja platsist on kujunenud ka iga-aastaselt korraldatavate Vanalinna päevade traditsiooniline keskpunkt. Ei puudu juba möödanikust tuntud traditsioonid, nagu paraadid, rüütliturniir, "papagoilaskmine" ega Maikrahvi valimine. Vanalinna tänavad ja hoovid on täidetud muusika, tantsu, teatrietenduste, näituste ja laatadega. Tallinna Raekoda
esinevad lauljad, pidu kestab tavaliselt hommikutundideni. Keskööl lastakse rakette ja õnnitletakse üksteist uue aasta saabumisel. Valentinipäeva tähistatakse 14. veebruari. See on üks selliseid tähtpäevi, mida tähistatakse üle maailma igal pool suhteliselt sarnaselt. Eestisse jõudis see komme oma tänapäevasel kujul alles 1980ndatel Soome vahendusel. Esialgu tähistati seda päeva koolides ja lasteaedades, kus saadeti sõbrapäevakaarte, korraldati laatasid ja kingiti südameid ja roose. Sõbrapäeva värv on punane, mis peaks sümboliseerima kirge ja armastust. Tänapäeval on sõbrapäeva tähistamise komme levinud ka vanemate inimeste seas. 14 Sõbrapäev on päev, mil oma lähedastele ja armsamatele rohkem tähelepanu pöörata ja neid meeles pidada. Sõbrapäeva tuntakse üldiselt armunute päevana
Esimesed tsunftid 13-14saj vahetusel Tallinnas. Majanduse aluseks transiidikaubandus. 1442 loovutas Lübeck Novgorodi kontrolli. 15saj keskpaiku tippaeg kaubanduses.Venemaalt karusnahk, kanep, lina, rasv jms. Venemaale viidi metalle ja soola. 15saj lõpus muutused. Vilja väljavedu saab oluliseks. Seda vajasid Madalmaade suured linnad. See seotud mõisamajanduse arenguga. Keskaja lõpul tuleb kohalik lina oluliseks. Väikelinnad ei saanud kergesti väliskaubanduses läbi lüüa. Tehti ka laatasid (algselt kirikupüha). Talupojad käisid linnas kaupa turustamas, mõisnikud üritavad vahele pressida. Talupojad tegelesid ka voorimeestena – veeti kaupa ühest linnast teise. Kõrtsidel ka seos maa-linnaga. Linnadevaheline suhtlus ja transport kõrtsidega ju kuidagi seotud. Hansaliit 13.-16. sajandil ühendas Länemere maid Hansa. Homogeenne kultuuripiirkond, alamsaksakeelne. Tihedad omavahelised suhted. Koosnes Hansalinnadest ja kaubanduslikust kontoritest väljaspool Hansat. Asusid
maaisanda sõjaväes rüütel- väikefeodaal, kes oli kohustatud teenima oma maaisanda sõjaväes Hansa Liit- 12. saj lõpus Põhja-Saksamaal ja Läänemere ääres asuvate linnade loodud liit oma õiguste kaitseks tsunft- käsitööliste ühe kutseala liit, kuhu kuulusid ainult meistrid gild erinevate alade käsitöömeistrite või suurkaupmeese ühing, mis kaitses varakate kodanike õigusi vennaskond- vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. korraldasid linnades laatasid ja võistlusi renessanss- intellektuaalne ja kunstiline liikumine, mis sai alguse Itaalias. Keskaegne haridus: Kristlikud kloostrid tähtsad hariduskeskused. kloostikoolide õppetöö aluseks ja eesmärgiks oli seitse voorust: lugemine, kirjutamine, aritmeetika, dialektika(mõtlemine), retoorika, astronoomia, muusika ülikoolide seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika
annaabi.ee 
