See võib põhjustada erinevusi nominaalist sammu ja kruvijoone puhul. Läbim o Koorivad läbimid – toimub põhiline materjali eemaldamine keermesoonest. Siluvad läbimid – toimub keerme viimistlus, kalibreerimine. 8 o Peale iga läbimi sooritamist tuuakse keermetera algasendisse tagasi ja nihutatakse uuele lõikesügavusele, ettenihkele laastule. Ettenihe laastule võib toimuda kolmel viisil: Radiaalse ettenihkega laastule; Külg ettenihkega laastule; Vahelduva ettenihkega laastule. Radiaalse ettenihkega laastule o Sobib väiksesammuliste keermete töötlemiseks. Saadakse hea kvaliteediga keere, kuid keerulise profiiliga laast suurendab teraplaadi kulumist ja läbimite arvu. Väike ettenihe laastule võib kujuneda probleemiks kalestunud materjalide töötlemisel. Külg ettenihkega laastule
3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. Protsess kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuur Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide
Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaaljõud laastule teriku esipinnal Fn ja laastu ning teriku esipinna vaheline hõõrdejõud Ft. Metalllaastu liigid: töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakoda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töötdeldav materjal kui ka lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad
Töödeldav toorik kinnitub lihvpingi töölauale ja talle antakse sirgjooneline edasi-tagasi liikumine, mis on pikiettenihke liikumiseks. Tooriku kiirus, vt=8...25 m/min, on sõltuv töödeldava materjali omadustest. Käi saab lisaks lõikeliikumisele veel ristiettenihke f=(0,4...0,85)B mm iga töölaua käigu või kaksikkäigu kohta. Käia häälestamine lõikesügavusele a toimub käia nihutamisega vertikaalsuunas. Töötlemisel mitme läbimiga toimub käia nihutamine uuele laastule käia ettenihke suuna reverseerimisel. Lihvimine käia otspinnaga meetod on rohkem kasutusel väiksemate ja suhteliselt väikese kõrgusega detailide töötlemisel. Kasutatakse pöörlevat töölauda, millele paigaldatakse töödeldavad detailid. Töölaua pöörlemine on toorikute ettenihke liikumiseks. Käia läbimõõt on valitud nii suur, et katab töödeldavate toorikute kogu töödeldava pinna. Käia telg on risti töölaua pinnaga
Segu puhutakse katlast reservuaaridesse, kus tselluloos eraldatakse keedulahusest, mis on nüüd must, sest seal on lahustunud ligniin, vaik jms. Järgnevalt tselluloos pestakse ja kuivatatakse. Mustast lahusest eraldatakse sulfaatseep, jäägist aurutatakse välja vesi ja jääk ise põletatakse. Vaatleme neid etappe veidi põhjalikumalt: Katlasse suunatava laastu tihendamiseks juhitakse katla alumisse ossa ülekuumendatud aur, ülalt pritsitakse laastule peale eelnevalt kuumendatud keedulahust. Tänu nendele abinõudele on võimalik tõsta katla mahutavust 10…15 %. Võidakse kasutada ka muid laastu tihendamise meetodeid. Temperatuuri tõstmise ajal laastud imavad endasse keedulahuse. Kui kogu laast on keedulahusega ühtlaselt läbi imbunud, lahustub ligniin ühesuguse kiirusega. Vastasel korral lahustub ligniin laastu välispinnal palju kiiremini kui sees, mille tõttu saadava tselluloosi kvaliteet on ebaühtlane
järsemalt vastu lõikuri esitahku ning laastu painutamiseks läheb vaja suuremat jõudu. Kui suurendada lõikenurka 45° -ilt -85° -ni, siis läheb pikilõikamisel kuni 2,8 korda suuremat jõudu tarvis. 3. Puidu tugevusest - laastu murdmiseks ja painutamiseks vajalik jõud , mis sõltub eeskätt lõigatava materjali painde tugevusest. 4. Lõikekiirus - mida suurem hetkkiirus antakse lõikamisel tekkinud laastule, seda suuremat inertsjõudu tuleb lõikuril taluda ja ületada. Lõikekiiruse suurendamisel suureneb vastupanu lõikamisel. Puidu surve lõikuri esitahule Sõltub järgmistest teguritest: 1. Taganurga suurusest - väiksema taganurga puhul suureneb lõikuri tagatahu ja puidu kokkupuutepind. Tänu sellele tuleb lõikuri puitu surumiseks tunduvalt rohkem jõudu rakendada. Kui aga suurendada taganurka, siis väheneb lõikuri teritusnurk
Kui kalestumine on saavuta- mine) või elektrikaare ja plasmajoa koosmõjul nud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu (plasmakaarlõikamine). Algselt kasutati seda moo- kui nihkuda edasi tekib laastu element. Protsess dust nende metallide ja sulamite lõikamisel, mida ei kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis saa gaaslõikamisega lõigata, kuid praegu raken- annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuuri. datakse ka konstruktsioonteraste lõikamisel. Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast Pindamise eesmärk on kulumis- või korro- eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõike- sioonikindlate pinnete saamine või metalltoodete protsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, taastamine. Termopindamine hõlmab tehnoloogiaid, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingi-
annaabi.ee 
