ookeanilise laama serv sukeldub ja sulab vahevöös. Tekkinud magma pressitakse laamade kokkupõrkel üles, maakoorde, tekitades tegutsevaid vulkaane 1. a) himaalaja teket iseloomustab joonis B põhjendus: Himaalaja tekkis kahe mandrilaama kokkupõrkel, mille tagajärjel mõlema laama servad kurrutusid mäestikuks. b) Suurem osa maailmamere süvikutest paikneb Vaikse oo keani äärealadel. Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised l aamaservad mandriliste alla/ookeanilise laamaserva sukeldumisel mandrilise laamaserva alla tekib süvik. c) Mereorganismide fossiile on leitud Himaalajas 4000 m kõrgusel. Kunagine merepõhi on laamade kokkupõrke tagajärjel mäestikuks kurrutatud. Maapind, mis oli merepõhi, on kerkinud. d) Island paikneb laamade lahknemiskohas/ookeanilisel rifil, saare keskosas tekib pidevalt juurde maakoort e kivimeid. 2. Vulkanismist võib inimesele ka kasu olla. Selgitage kolme näite abil selle väite paikapidavust.
sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. VAIKSE OOKEANI SAARED Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. ANDID Mandriliste laamade põrkumisel nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestikud: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; ALPID
ka hävinema, sest maakera paisumist ei ole siiani täheldatud. Selliseks piirkonnaks on osutunud näiteks ookeanisüvikute vöönd, mis ümbritseb Vaikset ookeani. Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks. Vastakuti liikuvate, just nagu pusklevate laamaservade surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse. Nendesse lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale või tardub maakoore lõhedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist, graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas ringkäigus. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik. Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti
nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond). Tekivad venituspingete tõttu riftid (alangud), tulemuseks on pangasmäestikud. · ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine raskem ookeaniline laam sukeldub kergema mandrilaama alla (subduktsioon); tekivad süvikud, magmakolded, vulkanism, mäestikud, kaasnevad vulkaanipursked ja maavärinad. Süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks juurde tekib mandriline graniitset maakoort. · mandriliste laamade põrkumine mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, maavärinad. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja India ja Euraasia laama kokkupõrke koht, Alpi mäestik jt) · ookeaniliste laamade põrkumine üks laam sukeldub teise alla vahevöösse
kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas
tugevaid maavärinai, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik,
78. 0 69,94 70,30 64,84 72,36 67,88 30,1 69,9 79. 1 49,26 49,60 44,51 49,51 49,05 41,6 40,1 25. Seletage laamtektoonika teooriale toetudes järgmisi fakte. Üks laamtektoonika teooriale toetuv põhjendus andis 1 punkti. (osaülesanne 80) Suurem osa maailmamere süvikutest paikneb Vaikse ookeani äärealadel. Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised laamaservad mandriliste alla/ookeanilise laamaserva sukeldumisel mandrilise laamaserva alla tekib süvik. Sagedasemad eksimused: süvikute teke seostati laamade lahknemisega. (osaülesanne 81) Mereorganismide fossiile on leitud Himaalajas 4000 m kõrgusel. Kunagine merepõhi on laamade kokkupõrke tagajärjel mäestikuks kurrutatud. Maapind, mis oli merepõhi, on kerkinud. – 0,5 punkti Sagedasemad eksimused: laavapurske tagajärjel on fossiilid sinna sattunud. (osaülesanne 82) Islandi keskosas on kivimid nooremad kui saare lääne- ja idaosas
annaabi.ee 
